Hästi

Teisipäeval käisin K.T.S trennis, mis oli oodatust erinev. Kujutasime ette, et midagi pilatese sarnast, aga võta näpust. Esimene pool tundi oli aeroobikat sammukombinatsionide ja karglemisega ning veidi kummilindiga püsti ja siis jätkus treening matil. Suht hull, hakkas veidi põlvele see karglemine - oleks kinni sidunud, kui oleks teadnud, et nii palju karglemist saab olema. No igatahes sai ära proovitud ning eriti sinna ei kisu.
Kolmapäeval olid tuharad veidi piimhapet täis. Peale tööd otse bodypumpi. See trenn mulle meeldib. Esimest korda siis uus kava: väljaasted olid hullemad ja triitsepsile sai ka kenasti tööd. Lõpetuseks plank...terve lugu oli vaja hoida, jõudsin ma jee... Käed ei jõua, väsivad ära lihtsalt, kui jalgadega küljele astuda on norm, nii kui kätega peab hakkama liikuma, pöörab ülakeha kaasa. Nõrkus ise! Aga tegelikult meeldis!
Neljapäeval oli puhkepäev, kuna ilmaolud ei soosinud hobuse juurde minekut. Tuul puhus liiga hullult. Ja nii ma siis hoopis süvenesin veel pehmekoeteraapiate ja passiivsete venituste uurimisse.
Eile käisin jõusaalis, kuna ilm oli taas ebameeldiv - tore kevad küll, sajab lund, lörtsi, rahet ja puhub jäine tuul. Hmm, mõnitamine ju! Igatahes oli saalis väga hea enesetunne. Tegin Hack kükki tagurpidi (nõrk olen)12x40kg, 10x60kg, 8x70kg, 6x80kg, 6x90kg ja 6x100kg. Ja tundus täitsa jõukohane, aga mõtlesin, et aitab. Uskumatu, bodypumpist olen siis tugevamaks saanud. Terve see nädal on mul väga hea enesetunne, tööpäevad mööduvad kiirelt ja positiivses meeleolus, oleks nagu taas energiat - eks ilusad ilmad ka ju olnud päikesega ja puha. Peale trenni läksime seltskonnaga sööma ja piljardit mängima. Täitsa mõnus oli niisama inimestega aega veeta! Ja õhtu jooksul sain ühe positiivse kõne: kutsikad! Ja enne tööle minekut veel mõtlesin, et kas peaks helistama, tunne oli selline, et N. poegib just reedel. Ja enne kui jõusaali läksin oli tunne, et keegi kutsub mind välja. Veider, mingi kuues meel oli aktiivne vist :D
Täna käisin massaažis, selg oli jälle valusam kui kahe nädala eest. Aga enda eest peab hoolitsema ning järgmisel nädalal jälle. Kuna peale massaaži oli veits vaba aega läksin poodidesse. Mõtlesin, et prooviks teksasid NY-s, aga minu suur reielihas ei mahu ju tibi pükstesse, fail! Läksin selle mõttega, et kotti vaadata ja uusi jalanõusid saada. Koti sain, jalanõusid ei saanud. Ma ei saa aru, kõik vabaaja mudelid on nagu valged. Mismõttes?!? Kevadel hakkab lumi sulama, pori iga nurga peal ja siis panen nagu valged jalanõud? Vaevalt! Igatahes kesklinnast ma asjalikke jalavarje ei leidnud. Eks tuleb siis majakasse minna, seal tundub Rademaris suurem valik. Vähemalt üldtreeninguks sain küll jalavarjud. Pärast sai veel muusikapoest läbi käidud ja ostsin lõpuks uue kitarrikeele. Hm, detsembrist saadik katki olnud ja pole viitsinud ekstra ostma minna. Vahetasin siis kodus keele ära, panin pilli häälde, aga mängida ei viitsi. Keegi mängima ei taha tulla? :D
Hobuse juurde ei hakanud minema, kuna F. sõitis juba mul hobuse ära ning peale massaaži ei tahakski külma tuule kätte minna. Homme lähen kindlasti!

Laupäeva hommikul polnud mingi probleem kell 6 ärgata, isegi veidi varem läks uni silmist. Hüppasin pessu, siis sööma ja Jaxter viis mu veerand kaheksasele transpordile. Tallinnas maandusin siis minutit viis peale üheksat. Sain ühe veidra sõnumi. Trammi oodates ja veidi värisides tundsin rõõmu, et olin ikka paksu jope selga pannud. Dominas oli siis koolitus. Arvasin, et näen ainult ühte tuttavat nägu seal (kuna ta oli juba teada andnud, et seltsi pakub), aga hoopis oli neid Viljandist veel kaks ning Tartust oli õppejõud tulnud ning isegi üks sportlane, kes ka FTks õpib. Vot siis. No Rannama koolitus oli ikka väärt asi! Ma olen igatahes vaimustuses pehmekoeteraapiast!
Peale esimese koolituspäeva lõppu sain autoga ööbimiskohta. Seal vaatasime veidi Simpsoneid, "Californiacationit", kerge söök. Tüübid jõid õlle ja L. arvas, et võiks veini lahti teha. Esimene pudel läks kiirelt, võeti teine. Vahepeal käisime L. naabertänavas külas. Tagasi L. juurde ja hoopis taksoga Haaberstisse külla. Sinna tuli veel rahvast, väike vein jätkus. Mehed muidugi panid viinakokse, rummikokse ja lõpus juba "shote". Aliast täiesti võõra inimesega paaris mängida on veidi keerulisem, kui oma inimesega, aga lõbus on ikkagi. Ma polnudki seda kõige uuemat mänginud... Lahkusime kaks tundi peale südaööd, magama sain poole tunni möödudes. Külas magamine pole minu jaoks kunagi lihtne olnud ning juba kell kuus hommikul tahtis uni ära minna, venitasin tunnikese vee ning oligi otsas. Jalutasin siis jala Dominasse. Vähese une tõttu oli veidi raske kuulata, korraks tahtis isegi uni peale tulla, aga kuna teema oli ikka nii huvitav, und õnneks ei tulnud :D Koolitus läbi, jäi veel kaks tundi bussis loksumist ja lõpuks oma voooooodi!
Täna oli juba täitsa reibas tunne, tööl olles kasutasin ka pehmekoeteraapia võtteid. No töötab, noh!
"Iga endast lugupidav füsioterapeut osaleb sellel koolitusel" - nii kõlasid ühe koolituskaaslase suust kuldsed sõnad!

Eelmisel pühapäeval käisin tallis. Sõitsin tupsuga ära ning otsustasin veel kasulik olla. Otsus polnud kahjuks 100% mulle kasulik. Laiguline pekikuubik otsustas koos minuga sõpradesse jooksu panna. Või noh ma lohisesin lihtsalt meetrit-viis talle järgi pingsalt nöörist kinni hoides. Isegi müts tuli peast. Pekikuubik pani läbi elektrikarjuse. Fail. No telefoneerisin endale talli eest abi ja sain looma kätte. Tallis seevastu oli kukupai. Mnjah, seega sai pekikuubik 45min kordel siblida, pekk võdisemas. Õhtul käisin veel bodypumpis. Elus esimest korda! Ja meeldis. Õhtul oli aga kael valus. Esmaspäeval oli pööramine ja pea kallutamine mitte minu teema. Sain teibi peale ja õhtul veel laserit.
Kolmapäeval uuesti bodypumpis. Eile käisime L. koos tallis. Ta sai suure halliga sõita ning mina sõitsin oma loomaga. Haha, tupsul oli perse lusti täis. Kui talli jõudsime jooksis terve kari mööda koplit ja taguotsad paukusid taeva poole. Melassi söövad :D Ratsa ka üllatas mind, vehkis kaks korda taguotsa kõrgemale. Ja lõpus hakkas jonnima, kui kari sisse lasti ja ma tal suvalt siblida ei lasknud. Vehkis peaga, hakkas kiirelt liikuma, ei allunud säärele ja ratsmest ei teadnud ka midagi. No mina ka jonni ei jätnud, lõpetasime ikka siis kui ta midagi hästi tegi. Seekord töötas paremini vasakust jalast. Kuna libe oli, galoppi ei teinud.
Homme hommikul siis Tallinna bussile, et 10 Rannamaa pehmekoeteraapiate koolitusele minna. Hetkel on ei-viitsi peal, aga eks koolitusel asi muutub ikka positiivses suunas.

See nädal on peaaegu juba otsas. Aeg läheb ikka päris kiiresti. Esmaspäeval käisin trennis, kus oleks äärepealt kangi alla jäänud. Peale õhtust vahetust on väsimus ikka korralik, aga trennis on vaja käia. Kangil oli vaid 32,5kg, aga viies kordus oleks võinud veidi häbistavalt lõppeda, kui oleks kangi alla jäänud. Maadleja juba hakkas mulle appi tõttama, aga punnitasin ise ülesse. No rinnalt surumine pole mul kunagi hea olnud, rahuldaval tasemel. Kuigi jah, viimasel ajal olen nagunii nõrk.
Teisipäeval uisutama ei viitsinud minna, kuna hetkel ei saa endale traumasid lubada. Kolmapäeval ei olnud peale õhtust vahetust tuju kuskile peale kodu liikuda. Neljapäeval sai taas trennis käidud, normaalne trenn. Hack kükis (tagurpidi) tegin isegi 50-60-70kg seeriad. Päris asjalik hetk tundus.
Eile käisime zumbas. Hmm, see oli suht hull: keskmine pulss 141, max 171. 56min sai 588 kalorit kulutatud. Aga näost seejärel nagu tomat olla, vot see polnud väga meeldiv. Tempoga uusi samme õppida, kui pole aeroobika-tibi, on ikkagi pingutust nõudev. Ja hüppeid oli liiga palju ning põlvest alla laskumisi. Ei sidunud oma põlve kinni ka, vähemalt parem hüppekas oli mul toetatud. Muidu oleks vast ketsides tõmblemisega äkki uue hüppeliigese välja väänamise saavutanud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lombakana on ohtlik sinna minna. Ja põlv on täna ka tundlik, olin ju just põlvevalust lahti saanud...
Nädalavahetustel ma magada ei oska (nii kui õues valgeks läheb). Olin valmis juba pool seitse ärkama, aga ärkasin kolmveerand kaheksa. Söök sisse, vahetasin riided ja 9.20 bussiga linna. Massaaž seljale oli täna talutavam, aga seevastu tuharate masseerimisest on mul nüüd sinikad järgi, et ikka kauemaks mälestus jääks. Nagu E. ütles, et no ma teen kohe nädala jagu sulle. Ma juba tunnistasin talle laual olles, et tahaks talle teise jalaga virutada, kuna nii valus oli! Kui võtta VAS skaalal siis 9/10. 10 palliga paneks pildi tasku! Muidu oli tip-top.
Pärast massaa1zi üks rahustav tee meega ja liikusin Portasse, kust mind varsti peale võeti. Edasi võtsime K. peale ja maandusime Villemis. Sealne omlett seente ja juustuga on tõesti hea! Polnudki ammu juba seal istumas ja söömas käinud. Kõhud täis, käisime veel rannast läbi, sai pilte tehtud ja koju.
Kodustega sai toidupoes käidud ning tahtsin Bauhofist uusi kummareid endale, aga kuna ma ei oma nr 37 ega 38 jalga, siis jäin tühjade kätega. Vanadel kummikutel on tallas väike auk, kust ikkagi veidi niiskust sisse trügib, talli jaoks ju kõlbaks, linnakummikuid on uusi vaja!

Plirts-plärts, käes on märts.

Kohe esimesel kuupäeval käisin trennis. Jõudu ja tahtmist oli nii palju, et sai veidi üle pingutatud. Nimelt isegi eile olid mul veel parem triitseps ja kõht valusad. Neljapäeval ei viitsinud üksinda trenni minna, sest väsimus oli ka peal ja peale poolt seitset õhtul trennis käimine polegi minu jaoks. Eile oli veel õhtul linnas tööd teha ja selle asemel, et end ribadeks tõmmata, otsustasin trenni mitte minna. Söömine on kolmapäevast reedeni puhta möödas. Ma ei saa aru, miks mul nii suur vajadus on endale magusat pahna sisse ajada (sefiirid, kommid, präänikud). Loodetavasti möödub see kiiresti!
Täna hommikul sai massaažis käidud, tassikese tee kõrval juttu aetud ja tagasi koju. Talliriided selga ja peale suusatamise vaatamist kohale ma jõudsingi. Hobune oli alles ja nõustus koplist ära tulema. 5min kordet ja selga. Uimerdas täna, seega oli tema sonkimist suht palju. Selle aasta esimese galopi proovisime ka ära. Lidutas kõrvu, tõmbas selja pingesse ja hea, et kurvis aeda ei ramminud :D Ega ta vaimustatud pole, et peab end rohkem liigutama kui hädavajalik. Viimasel korral hakkas vist pingutusest köhima, kuna aktiivne treening lõi sekreedi liikuma. Kari lasti sisse ja siis oli paanikaosakond. Nüüd oleks hobune jooksnud küll, samm läks särtsakaks ja häälepaelad lasi ka valla. Seejärel võtsime väikese hobuse ette. Veidi meelitamist ja saime päitsed pähe, nööri külge. Siis ei tahtnud väga boksist välja tulla, väljas püüdis veidi võidelda, aga muidu oli täitsa viisakas. Tegin mõned pildid ka, mis albumis teistele vaatamiseks.