Nonii, laupäeval oli maja sugulasi täis ja sai head-paremat söödud. Jannule toodi lahe mänguasi: "Teeme kalli-kalli", "Sa oled minu sõber", "Punane nina" jne :D No nii nummi, et raske kirjeldada.
Pühapäeval käisin tallis, väikest hobust piinamas. Kordele ja selga. Rekord oli ratsanikuga (ehk minu tonnidega) üks ring kordel traavi. Igatahes võis rahule jääda. Ahjaa, sel ajal jooksis paljas meed mööda. Olgu, trussikud olid siiski jalas, põlv oli marliga kinni seotud ja kõndis-jooksis metsa poole. Veider maailm!
Eile toodi mulle tänuks kommi ja šokolaadi. Õhtul käisime kolmekesi trennis. Oh, seda imet! Tegime Jaxteriga samu asju (v.a kõht, mida mina pallil tegin) ja täna valutavad erinevad kohad :D Täna ma tunnen, et mul on rinnalihased ja kõhusirglihase alumine ja ülemine osa. Muidu on kõik hästi. :D Midagi suurt kurta pole. Inimesed on veidi tõbised, kes juba tervenemas. Täna toodi mulle kaks roosat roosi. Vot.
Tallis oli täna palju rahvast. Vaatasin, et pisim oli jalgupidi Niru kaevatud augus, läksin lükkasin augu kinni ja rikkusin kogu lõbu ära. Ma ei tea, täna polnud mul sellist head tuju lihtsalt. Ponid laaditi just treilerile, veterinaar oli lahkumas. Uued loomad on päris suured, pidavat sõbralikud olema, kuid üks pidi säärt kartma. Mnjah. Igatahes vahetasin riided ja läksin oma suksule järgi. Esijalgadega ikka siputab kui sokipiirist kabja suunas liigun pehme harjaga. Tagumistega on mõistlik. Varustus selga ja kordele jooksma. Teised läksid juba koju, jäin üksi toimetama. Jooksis kordel mõlemat pidi, aga kangutab pead ikka väljapoole, et näha, mis ümbruskond toimetab. Palju ei jooksutanud, sest tuli idee. Panin korde aiale ette, kuna väravat ju pole. Võtsin külgratsmed ära, kohandasin sadulat ja mõtlesin selga minna. Astus eest ära mul ja tahtis nägu sügada. Sügasin tal veidi nägu, panin jala jalusesse ja tõusin sadulasse. Patsu-patsu ja ka parem jalg jaluses. Siis ta tuigerdas veidi ringi, vehkis korraks peaga, ja tuigerdasime platsil veidike tõkete vahel. No ega ta suurt ei keera küll minu märguande peale, aga täna oli esimene kord! Esimene kord, kui läksin üksi selga, ilma, et kordel oleks, esimest korda üksinda lahtiselt platsil. Mõni minut ja aitas, ei maksa üle pingutada, kui kiivrit peas pole. Häbi mulle, aga vahel sellised "enesetapumõtted" juhtuvad ka minu pähe. Täna mul vedas!
Pühapäeval käisin tallis, väikest hobust piinamas. Kordele ja selga. Rekord oli ratsanikuga (ehk minu tonnidega) üks ring kordel traavi. Igatahes võis rahule jääda. Ahjaa, sel ajal jooksis paljas meed mööda. Olgu, trussikud olid siiski jalas, põlv oli marliga kinni seotud ja kõndis-jooksis metsa poole. Veider maailm!
Eile toodi mulle tänuks kommi ja šokolaadi. Õhtul käisime kolmekesi trennis. Oh, seda imet! Tegime Jaxteriga samu asju (v.a kõht, mida mina pallil tegin) ja täna valutavad erinevad kohad :D Täna ma tunnen, et mul on rinnalihased ja kõhusirglihase alumine ja ülemine osa. Muidu on kõik hästi. :D Midagi suurt kurta pole. Inimesed on veidi tõbised, kes juba tervenemas. Täna toodi mulle kaks roosat roosi. Vot.
Tallis oli täna palju rahvast. Vaatasin, et pisim oli jalgupidi Niru kaevatud augus, läksin lükkasin augu kinni ja rikkusin kogu lõbu ära. Ma ei tea, täna polnud mul sellist head tuju lihtsalt. Ponid laaditi just treilerile, veterinaar oli lahkumas. Uued loomad on päris suured, pidavat sõbralikud olema, kuid üks pidi säärt kartma. Mnjah. Igatahes vahetasin riided ja läksin oma suksule järgi. Esijalgadega ikka siputab kui sokipiirist kabja suunas liigun pehme harjaga. Tagumistega on mõistlik. Varustus selga ja kordele jooksma. Teised läksid juba koju, jäin üksi toimetama. Jooksis kordel mõlemat pidi, aga kangutab pead ikka väljapoole, et näha, mis ümbruskond toimetab. Palju ei jooksutanud, sest tuli idee. Panin korde aiale ette, kuna väravat ju pole. Võtsin külgratsmed ära, kohandasin sadulat ja mõtlesin selga minna. Astus eest ära mul ja tahtis nägu sügada. Sügasin tal veidi nägu, panin jala jalusesse ja tõusin sadulasse. Patsu-patsu ja ka parem jalg jaluses. Siis ta tuigerdas veidi ringi, vehkis korraks peaga, ja tuigerdasime platsil veidike tõkete vahel. No ega ta suurt ei keera küll minu märguande peale, aga täna oli esimene kord! Esimene kord, kui läksin üksi selga, ilma, et kordel oleks, esimest korda üksinda lahtiselt platsil. Mõni minut ja aitas, ei maksa üle pingutada, kui kiivrit peas pole. Häbi mulle, aga vahel sellised "enesetapumõtted" juhtuvad ka minu pähe. Täna mul vedas!
