12 päeva puhkamata on ikkagi väsitav. Eelmisel nv olin Tallinnas koolitusel, seega üks nädalavahetus magamata ja tüütu bussisõit. Tutvusin M. sõbraga Hispaaniast. Huvitav. Koolitus oli hea, nagu koolitajalt oodata võib. Halb oli see, et terve laupäeva valutas mul pea, vahet polnud, kas võtsid tabletti, valu püsis. Peavalud on üldse viimasel ajal tagasi tulnud, aga ma ei saa aru miks. Sest elurütm on endine.
Nädala algul jõudsin taas jõusaali, FT sai neljapäeval läbi. Neljapäev oli energia suhtes kehva: terve päev oli mul külm, kodus ei saanud ka sooja sisse, vaatasin veidi telekat teki alt ja siis otsustasin, et sellest peavalu nagunii ära ei lähe ja pakkisin end riidesse ja õue koeraga jalutama. Värskes tuulises õhus sain sooja sisse ja enesetunne läks selgemaks. Kooli ei jõudnud, kuna esetunne oli jama ja autot ka polnud.
Eile oli töö kella 13ni ja siis läksime füsiodega koolituspäevale, mis osutus minu jaoks kasutuks. Ma tegelikult lootsin, et äkki saan ikkagi uusi teadmisi reumahaige taastusraviks, aga ei midagi. Tavainimesele oli see vast kasulik 3h istumist. No, tasuta kohvi sai vähemalt :D Ja jalutuskäik tuleb ka kasuks. Õhtul tegin veel koeraga ringi ja sain teada, kus meie sõber elab. Nessal on suur sõber - tiibetlane, väga vahva poiss :) Ja veel nägin vana klassivenda, kellel väike pekingi koer. Nii, et idamaised kohtumised olid meil :)
Täna hommikul sai massaažis käidud, kus E. ei teegi enam mulle nii palju haiget, mis näitab, et asi hakkab positiivses suunas arenema. Peavalu tekkis küll, aga see käib asja juurde kui palju õlavöödet näppida. Aga lõppkokkuvõttes on hea. Koer sai ka jalutatud, jäime vihma kätte, aga polnud viga. Täna täitis ta jälle prügikoristaja ülesandeid: taskurätid, üks koni, mis talle ei maitsenud (äkki õpib nüüd, et kõike ei maksa suhu toppida) ja lõpetuseks ikka üks õun. Ei tea, mõni päev ei taha ta midagi pätsata, teisel päeval vaja kõik asjad suhu toppida. Laste värk vist...

Käisime E. ratsutamas. Mõnus oli vahelduseks suure hobusega sõita, ilma kohustusteta. Lihtsalt lõbusõitu teha. Mõtle või ära mõtle, aga tervilislikust aspektist oleks mul elu kergem, kui ma pidevat treeningut ratsutamise mõttes ikkagi ei teeks. Minu lülisamba koha pealt pole see ala just kõige soositum.
Hetkel üritan end normaalsesse konditsiooni saada, et võiks lahedamalt elada. Võimlemine, massaažid on hetkel aktuaalsed lisaks tööle ja koerale. Rääkides koerast, siis koer kasvab: tänase seisuga juba 22kg. 5 nädalat tagasi oli veel 16kg :) Kõrgust pole mõõtnud, aga üks tema õdedest oli eelmisel nädalal 49cm kõrge.
Täna käisime K. noorhobuste tšempionaadil. Tegime pilte, rääkisime juttu ja nägime tuttavaid. Tunnen, et igalt poolt valutab ja homme on hullem!

Viimased nädalad pole ma midagi erilist korda saatnud. Tööl on hetkel kerge, aga kauaks seda rõõmu ei jätku. Muidugi on kehva ehitusobjektil teraapiat teha, aga valida pole. Puurivad ja lammutavad, tolmutavad. Taustamüra on liiga palju ja seda"rõõmu" jätkub kauemaks.
21.08. jõudsin isegi koos L. talli. Nägin oma silmaga hobuse ära, tegin pilte, käisime mere ääres. Ja mul pole ikka sõidu tuju. Augusti algul istusin korraks hobuse selga, aga peale seda pole ikkagi tahtmist tekkinud. Ei tea, mis mul viga on... Ma võin vaadata, kuidas teised sõidavad ja pilte teha.
No kolmapäeval teise talli minek, kus seltskonna mõttes saab siis üks hobune tunniks renditud. Eks näis, mis tunne peale seda on.

Eelmisel reedel sai M. peol käidud ja tantsitud, see oli hea. Väga chill muusika, rahvast oli suht palju, sai tuttavaid nähtud - seega kordaläinud üritus.
Teisipäeval tegin siis proovitrenni saalis, saamaks teada, kas konditsioon võimaldab. Mõnda asja ei saa veel teha, kus roietevahelisi lihaseid venitab, aga muidu oli tip-top trenn. 3 saalist puudutud nädalaga olen nõrgaks jäänud, Hack küki viimaseid korduseid tehes muutus juba põlvede sirutamine raskeks :D Kaks päeva taastusin, olin igalt poolt valus, piimhapet täis. Tegelikult aju ei valutanud :D
Eile võtsin siis teise trenni ette, oli kuidagi veel raskem kui teisipäeval. Aga enesetunne oli pärast trenni hea. Õhtul chillisime E. veidi meil ja siis Setti peole. Pidu polnud päris see, mida lootsime. Rahvast oli 1 ajal vähe, vahus möllas käputäis inimesi, muusika oli meie jaoks kohati liiga "karm". Aga DJ oli roheline, haha. Sai 2 väikest tantsu tehtud ja aitas kah.
Järgmise nädala teises pooles tööle, peab end selle mõttega harjutama hakkama...

Ja ongi august, mis tähendab, et suvi on kohe läbi. Täna ja eile sai rõdul veel veidi päevitatud, nii palju kui seda päikest on, tuleb võimalust kasutada. :) Mõnusad ilmad on olnud nädala algusest saadik.
Esmaspäev ja teisipäev käisime L. tallis. Kuna ma ei tahtnud oma konditsioonis riskida, lasin L. hobusega sõita. Täitsa normaalselt tuli välja, et hobust võib teistelegi sõita anda, kui keegi tahaks. F. korra talvisel ajal proovis, kuna kedagi teist polnud anda talle sõita. Eks hobune muutub ikka paremaks, kui rohkem sõidus käib. Mina jõuan talli ju nagu kuuvarjutus...küll olen end vigaseks kukkunud või muudmoodi on tervis p**s või lihtsalt pole viitsimist. Seda viitsimise asja ma ise ka imestan, et kuidas ma sinnani olen jõudnud, et enam ei viitsi hobustega tegeleda. Pean vist haige olema... Gümnaasiumi ajal sai isegi karkude ja kipsiga end kuidagi talli veetud, et saaks kasvõi hobuse pehmet ninagi katsuda. Ja nüüd on mul puhkusel vaba voli minna millal tahan ja ma ei mahuta seda oma lebopäeva sisse enam äragi... No eks ma esmaspäeval proovisin ikkagi veidi sammu ja traavi, sportlikust huvist, kas roided hakkavad valutama või mitte. Ja läks edukalt see 5min. Pärast sai linnas väike tiir ja J. ja J.A.ga tehtnud ning linnas koju jalutatud. Ja võite ette kujutada, kuidas mul õhtul jalad valutasid.
Teisipäeval käisime taas L. tallis. Tegin hobusele kordet ja pärast sadulata kordel väikest sammu ja traavi. Hobusel pole keegi aasta aega kordel seljas olnud, tegelikult veidi vähem, sügise algul vist sai käidud viimati. Särtsu oli muidugi vähem kui esmaspäeval, aga sai ära liigutatud ja porgandit närida ning tagasi karja.
Eilne päev läks kuidagi kiirelt. Ainuke hetk, mil kodust väljusin, oli koerajalutuskäik hommikul. Ega tänane päevgi oluliselt erine: hommikune käik koeraga mere äärde, kus kohtasin naaberrahvusest uut sama küla elanikku. Siis veidi erialakirjandust, väike päike rõdul, treneerisin koera sardelliga, mille peale tüüp lausa hullus, panin pesu kuivama ja korjasin tikreid.
Midagi huvitavat võiks juhtuda!

Täna käisid E. ja L. külas. J. ärkas ja mingi võõras naine majas müttamas :D Tore oli, käisime veel mere ääres jalutamas. L. tegi väikese supluse, Nessaga müttasime ka madalas vees. Mul on vist teravate hammastega sukelpart :D Naudib vett täiega, sukeldub vee alla peaga. Ja kargas nagu segane mul rihma otsas vees. Siis koer koju puhkama ja jalutasime E. ja L. poodi ning siis koju sööma. Ilm kiskus vihmale ja külalised lahkusid.
Õhtul oli esimene koolitund Nessal. Väike elektrijänes oli ta, esimesena ringi vaatama, teisi uudistama kui koerad aias lahti lasime. Julge on küll, siiberdas teiste omanikkude juurde, möllas teiste koertega. Täna proovisime "kõrval" ja "siia" käsklusi, kõigil kutsikatel ja peremeestel läks hästi :) Pärast veel mäng aias ja oligi tehtud. Autos märkasin, et puuk oli end koera pähe jalutama sättinud, oht sai likvideeritud.
Homme juba reede ja 1/3 puhkusest hakkab otsa saama juba. Natuke kurb on passiivselt puhkust veeta, aga äkki ongi parem, kui end puhkusel trenni ja hobustega lõhki ei rebi ega kuku...

Reedel toodi mulle pudel veini, mis mekkimist ootab. Aga üksinda ma jooma ei hakka. Keegi seltsi ei taha tulla?
Laupäeva õhtul sai Kablis käidud külapäevad ja anti paadile nimi. No me läksime tutvuste kaudu sinna, vaatasime ja kuulasime bändi ära. Normaalne muusika oli. Ilm oli vaheldumisi kuiv ja vihmane. Aga chill oli.
Pühapäeval ei teinud midagi erilist. Kuna oma konditsioonis on mul võimalused nagunii piiratud. Tegin koeraga tiiru, käisime poes ja rohkem mitte midagi.
Esmaspäeva hommikul koeraga hommikune tiir, proovisin sörkida, põrutab ikka rindkere, no mingi nelja tänava jagu sai terviserada pidi sörgitud. Heegeldamine jätkus lõuna ajal päikese käes rõdul.
Eilne hommikune tiir koeraga kujunes kuidagi raskemalt, parema hüppeka eesmine pk jäi kangeks, maandumisel isegi valus, rääkimata rindkere tundmisel igal toefaasi jõudmisel. Sant on sant. Heegeldasin ikka käist. Õhtul tuldi külla koogiga, mis meil ikka koogi vastu olla saab. Enne kella 22 läksin koeraga teisele tiirule, jalutasime tänavate vahel. Tal on mingi komme, et peab kõik lombid läbi käima, no veehirmu tal pole :D Ahjaa, kaks alumist hammast on lännu tal.
Täna juba voodist väljudes oli jalg valus. Öösel ei saanud ka normaalselt magada, kuna parema poole roided ja lihased on ikka valusad, pööramine oli taas nii keeruline. Ei suuda ju terve öö samas asendis magada... Peale hommikusööki otsustasin, et lähen ikkagi koeraga rahulikule jalutuskäigule. Mere ääres jalutasin vanad mehed oma koertega, imelik. Eile hommikul nägin noort meest palja ülakehaga koos koeraga jooksmas :D See oli ilusam pilt kui tänane viigipükste ja pintsakuga oma pitsut jalutav härra :P Aga jalavalu leebus, see on positiivne. Rindkere osas selgub öösel, kas üks päev põrutusevabana annab olukorra paranemise või mitte. Aevastasin just, see oli ikkagi ebameeldiv. Täna sain lõpuks käised valmis! Võttis aega, hommikul sain juba esimese valmis ja siis selgus, et pean ikkagi uuesti tegema, et laiem oleks. No, mis sa teed kui muskel pole standardis :D Nüüd on vaja kokku õmmelda tükid, nöörid sidumiseks ja ilus äär ka. Eesmärgiks on reedeks valmis saada. Ja siis on vaja üritust, kuhu seda selga panna. Seega, kes minuga peole tuleb?