Teretulemast suvi!

Esmaspäevla käisin ühe inimese lõpetamisel ja pärast uuel pangakaardil järgi. Ja kuna mu transpordi saabumiseni oli aega, kolasin poodides. Esimesena jõudsin Expressionsisse. Üks kinkekaart ootas ning ehetes sobrades leidsin endale ja Jaxterile midagi kõrva ja kaela riputamiseks. Jaxterile said need asjad nagu kooli lõpetamiseks kingitud, kuigi ühtegi dokumenti hetkel tal näidata pole selle kohta, et ta meil ka nüüd kõrgelt haritud on. Dokumendid saab juulis kui magistrantuuri astuma läheb. Tubli. Ma ei viitsi veel magistrantuuri omal erialal minna, kuna endiselt kuulen, kuidas see olulisi teadmisi juurde ei anna. Soovitatud isegi välismaale minna või mõni muu magister teha. Eks näis. Aga poodlemise juurde tagasi tulles - jõudsin uue dressika ja koti ka veel osta. Tuju läks veel paremaks. Olen veendunud, et poest ilusa asja ostmine teeb enesetunde veel paremaks. Naiste värk :P
Eile sai J. ja K. lõpetamisel käidud koos Jaxteri ja J.-ga. Kontseridmajas küttis päike korralikult ja saalis polevat üldse õhku olnud. PÜG oli palju medalisaajaid, mis on väga tore. Hea, kui viitsitakse korralikult õppida. Tund ja pool aktust ja siis sai J. ära õnnitleda. Ta oli positiivselt üllatunud, et ma tulin. K. sai ka õnnitletud ning hakkasime tulema. Jaxter pani mu Spordihalli ees maha, kus suutsin oma telefoni taskust maha kukutada. Paar kriipsu jälle juures... Aasta hakkabki täis saama, oligi senini ilus kriimustamata... Igatahes väike trenn sai tehtud, enesetunne hea. Pärast ei vedanud bussiga. Ma arvasin, et nr 2 käib peale kella 19 ka, aga fail, ei käinud. Seega oli mul peale uue kuupileti ostmist järgmise bussini pool tundi aega. Hmm, sai jalutada, tuul oi kõva ja mul pea märg. Nagu fööni eest või nii. Igatahes kodus olin veidi peale kella 20 ja tuligi juba öö ning ametlikult ka suvi.
Täna ärkasin esimest korda 5.30, koristasin köögist koera pissi ära ja kobisin uuesti magama. Pool 8 siis hommikusöök, peale mida väike jalutuskäik Nessaga mööda terviserada. Siis väike kohvi ja teleka vaatamine. Lõunast sain koeraga talli. Lasin koertel veidi mängida, tõin koplist hobuse. Lõikasin jalakarvu (tutid väiksemaks), hobune seisis ilusasti. Sõitsin algul niisama, töötas hästi, siis panin tõkked madalamaks. 1m jäi järgi 50cm XD. Ja mõtlesin, et katsetan, mis ta teeb. Ja uskumatu, täna ta hüppas. Ei kiskunud üldse takistusest mööda. Viimasel korral kui üritasin hüpata, rammisin posti. L. mees jäädvustas selle isegi videole, mida ma kahjuks näinud pole :D Igatahes täitsa kabedalt tegi esimesed hüpped traavis, siis proovisin galopis üksikut. Lõpetuseks tegime ühe risti ja süsteemi. Esimest korda hüppasime siis 50cm okserit. Ja nii mõnusalt läks veel. Ma ei teadnud kuidas hobust ära kiita. Seega lõpetasime platsil ära ja läksime hoopis metsavahele, kraelane (Loe Niru) kaasa töllerdamas. Metsas oli ka tubli, sõjaväe osas vanade telliskivi hoonete vahel laveerida polnud mingi probleem. Pärast kui kodu poole tagasi läksime, vahtis mingit männioksa maas :D Sai veidi graanulit ja tagasi koplisse. Pesin 3 sadulatekki ära, kuna polnud ühtegi puhast enam hunnikust võtta. Ja siis natuke koristamist ja viisime Sedula varsaga välja. St plaan oli hea, aga loll kui lauajalg ei võtnud seda tõsiselt. Hüppas kastide otsa ja pani vales suunas minekut. Sedula muidugi röökis, et kuhu sa lähed... Lõpuks ikkagi jõudsime taha koplisse, kus nad said väheke joosta. Tegin pilte, mis albumis nähtavad. Sisse minek oli normaalne, ilusti emme kõrval ja tuli boksi järgi, ilma et kuskile ära kaoks. Tõin teised hobused sisse ja koju. Kuna Nessa oli Niki ila ja saepuruga kaetud, siis ei pääsenud ta pesust. Tubli oli, andis üksinda pesta küll. Koer pestud-kustud-kammitud, sain lõpuks ise ka duši all ära käidud.
Nädala esimene pool on olnud positiivse energiaga, aga mingil hetkel läheb seest ikkagi kuidagi tühjaks...

Hea nädal!

Nädal on päris kiirelt läinud. 14.06. käisime Nessaga siis emmel ja issil külas. Said hästi hakkama, emaga mängis küll, isa hoidis eemale. Vaatasime algul hobuseid kaugemalt, siis käisime koplis. Nessa limpsis Sedula nina, armas :) Igatahes käitus suhtkoht viisakalt. Pärast istus emaga boksis kuni ma hobuse ära sõitsin. Käisime Saharaga esmakordselt metsas ja mere ääres. Ratsa olen varem vaid metsatukani jõudnud temaga, aga nüüd tuterdasime veidi mere ääres. Vette minek oleks liialt olnud, kuna tuul oli kõva, lained ka päris korralikud. Üks lohesurfar oli ka tegutsemas. Ja hobune ei pannudki jooksu :D
Kolmapäev kujunes sportiliuks. Koeraga jalutuskäik, pealelõunal jõusaali ja massaaži ning õhtul veel ratsutama tibudega. Vahelduseks oli ikka päris hea suuuuure hobusega sõita :) Unata on mõnus loom! Igatahes väga kordaläinud päev kujunes kolmapäevast.
Neljapäeval oli n.ö puhkepäev. Reedel käisin hommikul tallis, koer kaasas. Sai vähemalt teiste koertega mängida, kuna meie oma vanamutt ei taha temaga mängida :/ Niki sattus muidugi väga hoogu. Hobuse sain ka sõidetud, oli tubli, tõusis ilusasti õigest jalast. Pärast sai veel jõusaalis ära käidud ning oligi juba õhtu käes.
Laupäeval käisime emaga koertenäitusel. Polnud juba paar aastat käinud. Vahva oli! Vaatasime agilityt ja ilusaid koeri. Sai nii mõnigi tuttav nägu ära nähtud ja ligi 60kg rottweiler :D Hea, et minu koera vanemad nii suured pole, siis jääb Nessa ka ehk alla 40kg :P
Eilne päev algas positiivse uudisega: Sedulal sündis märavarss! Lõunast läksime I. ja J. Seljametsa võistlusi vaatama. Polnud varem seal tallis käinud, ega ma otseselt talli ei jõudnudki, aga võistlusväljaku äärde küll. Tegin pilte, mis vaatamata vihmale isegi normaalsed tulid. Hobufotograafiga sai ka juttu aetud araablaste teemal. Ja taas sai vanu tuttavaid nägusid nähtud ja ilusaid hobuseid. Ponide sõite vaadates hakkas kohati hirmus - hulljulgelt kihutasid. Isegi üks äss oli Viljandimaalt võistlema tulnud :) Õhtusel ringil koeraga avastasin, et mulle isegi meeldis koos koeraga sörkida. Poleks arvanud, et minu suust sellist asja kuuleks. Kuna mulle pole kunagi joosta meeldinud...
Jäänud veel 7 päeva puhkamist ja siis taas töökohustusi täitma.

Aga ma käisin täna ratsutamas ja hobune ei visanudki mind maha :D Esimesed 10min oli veider üle 3ndl sadulas istuda. Aga kokkuvõttes sai hobust tund aega liigutatud. Vasakust jalast tõuseb galopile, paremast tõusis x korral ja siis lõpetasime ära ka :D
Ja päeval käisin massaažis, nii hea oli!

Reedel käisime E. koos shoppingul, pärast koos K. kohvikus söömas ja õhtul peol. Vägev oli! Õhtul sai rahvas peale korjatud ja siis promenaadil väike jalutuskäik, mõni tuttav nägu, paar lonksu koksi ja edasi juba klubisse. Klubis oli palav, tegime E. ühe tantsu, kuna rahvamassis higistena üksteise vastu kleepuda pole just päris minu unistus :D kuigi tantsida oleks veel tahtnud! Klubis väike klaasike ja vesi, kuna lihtsalt nii palav oli, et rohkem midagi ei tahtnud. Jää sulas klaasis ikka väga kiirelt. No vähemalt paar tuttavat nägu saab klubis alati nähtud :D Peale klubi paar pilti ja koju. Paar tundi und ja pessu ning pealinna viivale bussile. Bussis kohtasin kolleegi, seega magamisest polnud juttugi :D Koolitus oli tasemel, nagu kõik Rannama koolitused on olnud! Eilsest teraapiast on säär valus ja tänasest metallpulgaga nühkimisest sinikad. :D Aga nüüd on tunnistused taskus, et koolitused läbitud! Meeldib!

Esimene suplus tehtud!

Reede saigi loomaaias käidud, päris tore oli jalutada ja pildistada. Üks kitseline oli just poeginud: kaks pisikest nabanööridega ema jalge juures tuterdamas, emal alles päramised rippumas. Nummid olid, tegin pilte ka. Õhtul kodus proovisin juua 2,9st õlle (mulle räägitakse, et pean hakkama oma konditsiooni tõttu õlut jooma) ja üllatus, seda vett isegi kannataks juua :D Muidu ma õlut ei joo ju.
Laupäeval sai hommikul Ruilasse sõidetud. Ilm oli luks: päike säras, tuult veidi. Hobuseid palju, üks ilusam kui teine. Nägime tuttavaid nägusid, keda pole juba ammu näinud, kuna pole sel aastal veel publiku staatust olnud võistlustel. Igatahes päike küttis täiega, mul on jalanõud jalga päevitatud ja vasak kael ja näo pool said ka rohkem kui küll päikest. Tagasiteel väike burger Märjamaal, mis oli täitsa hea. Muidu ma ei söö sellist toitu, aga "kodused" burgerid on mulle varemgi rohkem meeldinud kui mäk või hess. Igatahes emotsioon tol päeval oli võimas! Nii mõnus oli kahe hea inimesega pildistada ja üritust nautida. Tänan K. ja J.! Õhtul väike jalutuskäik sääskede seltsis ja oligi päev läbi.
Pühapäeval olin kodus. Hommikul enne viit väike kutsu pissitamine, taas magama, siis mässasin veel koeraga. Lugesin veidi Tammsaaret, lebotasin päikese käes ja nautisin pühapäeva, kus ei peagi midagi tegema. Õhtune superstaarisaade muidugi üllatas: Rosanna on superstaar, sellist vokaali omada vaid 16a. - see on täielik kingitus! Ta jõuab veel kaugele. Pea iga saade, kui tema laulis, tuli mul kananahk peale! Uskumatu!
Täna siis käisime hommikul Nessaga vaktsineerimas ja kiibistamas. Väga tubli oli, arstitädi söötis igaks juhuks maiust sisse ja sai mõlemad protseduurid tehtud. Hambad said üle vaadatud ja küünised ka lühemaks lõigatud. Autosõidul oli ka tubli. Pärast arsti püüdsin ühe kaupluse parklas roti (loe koer) kinni, kes ühest autost plehku pani. Mammi veel küsis kaasalt, mis nüüd saab. Midagi ei saanud, sõitsid koju tagasi :D Kutsa sai koju toodud, ise läksin UHsse ja pärast tõin loomapoest küünetangid. Tahtsin vanamutil küüsi lõigata, aga tema sellest vaimustatud polnud, kuis õhtuks said ikkagi esikäpad tehtud, küll urinaga. Ega ta ei taha jah eriti, et teda näpitakse :(
Nessaga sai täna esimene jalutuskäik tehtud. St kaks korda käisime jalutamas. Esimene jäi lühemaks, kui teine, kuna nii palju uut ja lärmakat on tänavatel. Nägi teisi koeri ka: üht dobermanni ja mingit väikest nässakat.
Ja tänasega sai siis Pärnu merevesi ka ära proovitud. Põhi oli külm, aga pindmine kiht oli hea soe. Vesi oli sogane, õietolmu palju ja vetikaid ka madalates lompides.

Haigusleht lõpetatud ja ametlikult puhkusel! Täna väike kino ja homme kohvikusse, loomaaeda. Viimases pole juba üle 5 aasta vist käinud, seega oleks aeg :D

Eelmisel pühapäeval hakkas tervis käest minema. Esmaspäeval sai tööl ära käidud, õhtul veel veidi kodus selga valutatud ning peale südaööd läks asi hulluks. No ausalt pole meeldiv kui seljavalu ja kubemesse kiirguva valu tõttu potti kallistad. Nii siis kiirabi mind EMOsse viis. Seal tehti uuringud ja vastuse andis kompuutertomograaf. Poleks uskunud, et mul võiks midagi sellist viga olla.
Aga ainult kiidusõnu Pärnu kiirabi ja EMO personali kohta! Väga asjalikud ja abivalmid oldi seal. Hommikul, kui teised end tööpäevaks valmis sättisid sain õnneks koju tagasi.
Aga mahakandmisele ei lähe ja elu läheb edasi! Ja mul on puhkus!