12 päeva puhkamata on ikkagi väsitav. Eelmisel nv olin Tallinnas koolitusel, seega üks nädalavahetus magamata ja tüütu bussisõit. Tutvusin M. sõbraga Hispaaniast. Huvitav. Koolitus oli hea, nagu koolitajalt oodata võib. Halb oli see, et terve laupäeva valutas mul pea, vahet polnud, kas võtsid tabletti, valu püsis. Peavalud on üldse viimasel ajal tagasi tulnud, aga ma ei saa aru miks. Sest elurütm on endine.
Nädala algul jõudsin taas jõusaali, FT sai neljapäeval läbi. Neljapäev oli energia suhtes kehva: terve päev oli mul külm, kodus ei saanud ka sooja sisse, vaatasin veidi telekat teki alt ja siis otsustasin, et sellest peavalu nagunii ära ei lähe ja pakkisin end riidesse ja õue koeraga jalutama. Värskes tuulises õhus sain sooja sisse ja enesetunne läks selgemaks. Kooli ei jõudnud, kuna esetunne oli jama ja autot ka polnud.
Eile oli töö kella 13ni ja siis läksime füsiodega koolituspäevale, mis osutus minu jaoks kasutuks. Ma tegelikult lootsin, et äkki saan ikkagi uusi teadmisi reumahaige taastusraviks, aga ei midagi. Tavainimesele oli see vast kasulik 3h istumist. No, tasuta kohvi sai vähemalt :D Ja jalutuskäik tuleb ka kasuks. Õhtul tegin veel koeraga ringi ja sain teada, kus meie sõber elab. Nessal on suur sõber - tiibetlane, väga vahva poiss :) Ja veel nägin vana klassivenda, kellel väike pekingi koer. Nii, et idamaised kohtumised olid meil :)
Täna hommikul sai massaažis käidud, kus E. ei teegi enam mulle nii palju haiget, mis näitab, et asi hakkab positiivses suunas arenema. Peavalu tekkis küll, aga see käib asja juurde kui palju õlavöödet näppida. Aga lõppkokkuvõttes on hea. Koer sai ka jalutatud, jäime vihma kätte, aga polnud viga. Täna täitis ta jälle prügikoristaja ülesandeid: taskurätid, üks koni, mis talle ei maitsenud (äkki õpib nüüd, et kõike ei maksa suhu toppida) ja lõpetuseks ikka üks õun. Ei tea, mõni päev ei taha ta midagi pätsata, teisel päeval vaja kõik asjad suhu toppida. Laste värk vist...
Nädala algul jõudsin taas jõusaali, FT sai neljapäeval läbi. Neljapäev oli energia suhtes kehva: terve päev oli mul külm, kodus ei saanud ka sooja sisse, vaatasin veidi telekat teki alt ja siis otsustasin, et sellest peavalu nagunii ära ei lähe ja pakkisin end riidesse ja õue koeraga jalutama. Värskes tuulises õhus sain sooja sisse ja enesetunne läks selgemaks. Kooli ei jõudnud, kuna esetunne oli jama ja autot ka polnud.
Eile oli töö kella 13ni ja siis läksime füsiodega koolituspäevale, mis osutus minu jaoks kasutuks. Ma tegelikult lootsin, et äkki saan ikkagi uusi teadmisi reumahaige taastusraviks, aga ei midagi. Tavainimesele oli see vast kasulik 3h istumist. No, tasuta kohvi sai vähemalt :D Ja jalutuskäik tuleb ka kasuks. Õhtul tegin veel koeraga ringi ja sain teada, kus meie sõber elab. Nessal on suur sõber - tiibetlane, väga vahva poiss :) Ja veel nägin vana klassivenda, kellel väike pekingi koer. Nii, et idamaised kohtumised olid meil :)
Täna hommikul sai massaažis käidud, kus E. ei teegi enam mulle nii palju haiget, mis näitab, et asi hakkab positiivses suunas arenema. Peavalu tekkis küll, aga see käib asja juurde kui palju õlavöödet näppida. Aga lõppkokkuvõttes on hea. Koer sai ka jalutatud, jäime vihma kätte, aga polnud viga. Täna täitis ta jälle prügikoristaja ülesandeid: taskurätid, üks koni, mis talle ei maitsenud (äkki õpib nüüd, et kõike ei maksa suhu toppida) ja lõpetuseks ikka üks õun. Ei tea, mõni päev ei taha ta midagi pätsata, teisel päeval vaja kõik asjad suhu toppida. Laste värk vist...
