Ma ei taha enam talve!

Lateko 29.01.2010

Neljapäeval jõudsingi lõpuks talli. Jagasin hobustele veidi leiba, nägin uued jänesepojad ära ja Ilmari hobuse ka. Hobused nähtud läksime teed jooma, edasi poodi ning lõpuks kaera järele. Mõningaseks ajaks peaks sellest kogusest jätkuma. Näidati meile ka suures koguses põldpüüsid, keda linnukoerte treenimise tarvis kasvatatakse. Vot.

Reedel ka tallis. Alustusest kordetasin sporthobust, siis tuli juba hobusedoktor teda üle vaatama, Rosetta sai kiibitud ja Ilmari hobune ka üle vaadatud. Janika andis mulle siis Ilmari hobuse sõita. Kordel venis nagu mingi tatt ja andis Nikile laksu. Sättis end ja tagajalad tõusid ning koer jooksis eemale. Küll teine alles raputas pead ja korraks lonkaski, aga kisa ei teinud. Hetkeks hoidis isegi pead viltu. Natuke kogus end ja hakkas uuesti kordel hobust taga ajama. Selle koera mõistus jäi vist Lätti. Igatahes hobune oli suht mõnus sõita, eest väga pehme, veidi laisk, aga mugav. Õhtul käisime trennis ka. Päris vähe rahvast oli, nagu privaatne saal. Vasak hamstring tahtis kükil krampi tõmmata. Kui tagaõlale hantlitega harjutust tegin, lõin vist abaluud kokku ja lülisammas ka ragises. Juhtub, kui liiga kerged hantlid võtta... Ja kilo raskemaga juba ägisesin viimasel seerial. Õhtul olin ikka superväsinud.

Eile käisin ka tallis. Sõitsin Põdraga, kellest ma aru ei saanud. Koperdas (kabjad vajavad tegemist), eest kakkus traavil, kuigi ma ei ole nii kõva käega, üldse uimerdas ja tundus selline loid. Mõtlen, et hammas või terve lõualuu võib tal valutada, ja äkki sellest see pea viskamine? Ei tea. Või on tal lihtsalt talvest kopp ees ja hobune on depressiivne. Minul igatahes on külmast juba ammu siiber, aga pean edasi kannatama. Üldse ei kannata enam. Põlved hakkavad valutama, jalad külmetavad, nahk on hullult kuivaks läinud. Tahaks juba sooja kevadet, veel parem oleks palmi alla puhkama minna. Teiseks hobuseks võtsin Lapiku, varasemalt olen korra proovinud. Muhe sell, turistikas, ei raiska ülemäära energiat, kuid tema käiguga pole ma veel ära harjunud. Eile oli mul terve päev külm. Alguses külmetasid kodus varbad, siis tallis käed, siis jälle varbad, siis käed, reied nagunii ja ega ma poleks vist tundnud, kui keegi mind kannist näpistanud oleks. Just nii külm oligi. Õhtul käisime Steffis söömas, kes sõi pizzat, kes lasagnet. Ma sõin viimast, ja siis tundsin, et palav hakkab, aga varbad ikka külmetasid. Hmm. Ja pea valutas ka, jälle!

Täna on mul ikka veel kann ja hamstringid ja aduuktorid valusad, ülejäänud lihasvalud on taandunud. Kuna mingit lund sadas ja minul motivatsioon talliks puudus, ei läinudki. K. teatas kurvast uudisest.

Kaastunne V. omanikele.

Massiperiood

Eile ei teinud eriti midagi peale söömise. Mul on viimased paar nädalat vist juba mingi massiperiood, kuig Tallinnas ma õnneks endale magusat ei ostnud kui ehk kolme nädala peale vist 2 hematogeeni, 2 pakki banaanichipse ja 2 Arimexi "Lemmiksegu". Polnud ju veel katastroof.

Mul on ilgelt suur isu rämpsu järele (kommid, präänikud, küpsised) ja ma ei saa aru, milleks ma endale seda sodi sisse ajan. Hämming. Loodetavasti see periood varsti möödub ja hakkan normaalselt uuesti sööma.

Trenni peab ka uuesti minema, kodus võimlemisest jääb väheks.

Eile käisin hommikupoolikul koeraga jalutamas. Mere äärde välja ei jõudnud, kuna koer keeras juba end ümber, et lähme koju, külm on. Mina oleks hea meelega jääle läinud, aga koer ju külmetas. Habe oli tal härmas. Õues oli ju ka mingi -20 ja mingid meetrid sekundis sinna juurde lisada, saab üle -25 kindlasti.

Kui tolmuimejaga ringi mässasin, põgenes koer minu eest. Lapsepõlvest saadik kardab tolmuimejat, ju vast ka põhjusega... Koer on vähemalt õppinud selle selgeks, et ei ründa mind enam, kui füsiopalliga võimlen ja end venitan.

Lõpuks kuulasin ka LAV-st toodud jõulukingitust: DJ Cleo plaati. Kuulatav muusika.

Õhtul küpsetasin kohupiima ahjus, mmm, see oli hea (rosinatuutu ja lahja segasin kokku, rosinaid juurde, 2 muna ja supilusikas tärklist).

Tegelt tahaks juba talli minna, 2 nädalavahetust pole sinna jõudnud ega teagi, kuidas sealne elu veereb.

Tervenemas

Eile sai Tallinnas praktika läbi. Bussiga bussijaama sõites möirgas üks vene naisterahvas kõvasti koledaid sõnu oma kaaslasele. Ja kui nad peatus enne maha läksid, üritas eit veel meest bussi alla lükata :/ Järsku jooks vähem ja elu oleks ilusam?

Kuna eile õhtul end kudenud räimena tundsin, otsustasin täna analüüsi valmis kirjutada ja koos aruandega õppejõule saata. Panin kirja teele, paari tunni pärast meenus, et manust juurde ei pannudki. Osav või mis? Igatahes olin täna kokk-kondiiter-keevitaja st katlakütja-supikeetja ja üritasin oma füüsilise vormi tarvis ka end väheke liigutada. Sõitsin kodus 30min veloergomeetrit, jalg hakkas valutama. Olen seda täheldanud, et parem hüppekas külmade ilmadega valutama kipub. Edasi tegin 25min füsiopallil võimlemist ja viimaseks venitused. Siis tuli tuju suppi teha. Hakkasin aga kapsast, porgandit, sibulat ja kartulit hakkima ning otsisin riiulist spagetid välja. Lihata suppi sai mingi 4 liitrit vist :D Käras süüa küll.

Peale pesu tegin väikese teipimise endale ja nüüd surfasin kiropraktikut. Leidsin, et meil siin 2 tk teoreetiliselt. Peab siis lähemalt uurima, küsivad muidu sama hinda.

Ahjaa, täna oli enesetunne täitsa mõnus :)

Nõme on end üla päeva sitalt tunda :/ Neljapäeval pidin taas oma sõbra Ibumetini poole pöörduma tööl. Ei saa aru, miks see peavalu mind maha ei võiks jätta. Reede õhtul kodus jälle purk lahti.

Laupäeva hommikul oli isegi suht OK olla ja sõitsime Viljandisse. Kui lauda istudes liha, kapsast ja kartulit vaatasin, ajas kergelt öökima. Seega saatsin need edasi. Rahvas muidugi vaatas mind imelikult. Ega ma siis täiesti söömata ei jäänud, võtsin kala ja hapukurki ja kõrvitsat ja muud. Ja siis imestati, et miks ma küll punast veini ei taha juua. Halloo, miks ma peaksin? Kui tagasi koju jõudsime avasin uuesti purgi. Ja kui magama läksin oli ka nagu kergelt paha olla.

Tänane peavalu on ka juba läbi tehtud, mis möödus peale tablette ja väikest tukastamist. Kuid nüüd on ikka enesetunne kehv.

Õhtul tuleb mingi hetk veel Tallinnasse sõita ja enne veel endale pilet hankida.

Oeh, väsinud!

Kaks tööpäeva veel

Kuna ma nagu mingi luuser juba peale kella 22 magama läksin, ärkasin ma juba 6 ülesse. Hommikul sõitis troll endal sarved maha, aga see probleem lahenes kiirelt. Hommikul hakkas mul väheke paha, aga see läks õnneks mööda. Tööpäev läks kiirelt ning nägin kuidas UH abil süljenäärmetesse botoxit süstiti. Ma ei saanud UH pildist küll midagi aru, ühtlaselt hallikas-triibuline, ainult siis kui näidati, kus nääre on, sai asi väheke selgemaks. Ja enne seda süstiti ühele patsiendile lähendajatesse.

Trollis nägin vanat klassivenda, keda viimased paar aastat vaid pildilt näinud olen :)

Homme ja ülehomme tööl ja reede õhtul loodaks juba Pärnus olla ning lõpuks saab oma voodis magada. Siinne ase kriuksub ikka päris palju, kui end voodis liigutan ja kõva on ta nagunii, päris torude maitset veel pole, aga siiski...

Mida veel?

Pühapäeval jätsin kõrvale apteeki siis mingi 150 raha, mille eest sain Fervexit, ninasprei ja ibumetini. Viimast olen reedest saadik pidevalt tarvitanud. Ei tea, kas peab võõrutusravile minema või? Magama kobisin juba peale kella 22.

Eile hommikul ärkasin korraks peale 6 ning ülesse tõusin siis 6.40. Tõusin 10min hiljem, et natukene rohkem seda hommikust und nautida. Igatahes trollidega tööle ja uus nädal võis alata. Päev läks kiirelt, lõuna jaoks ei pidanudki raha kulutama, kuna ühel FT oli sünnipäev ja reedesest peost oli veel muffineid, kukleid ja muud veel järgi. Vahel ikka veab ka, et saab kellegi teise rahakoti peal elada. Peale kella 15 sai minema ning enesetunne oli täitsa normaalne. Ju siis läks hommikune 400mg asja ette ja hoidis hullu enesetunde ära. Õhtul tõlkisin, kirjutasin sõnu. Magama taas 22 läbi, üritan nii palju magada kui vähegi normaalses rütmis võimalik.

Täna oli aga kehvem päev. Hommikul oli juba jama olla. Tableti manustamise aeg polnud hästi ajastatud ja nii ma siis pearingluse ja-valuga kella 13ni tiksusin. Lubati varem koju nö. Kuigi põhimõtteliselt sai töö nagunii tehtud. Üks ambulatoorne jäi talle üksinda teha. Lisaks tegime veel teise FT patsiendid (3tk) ka ära. Kodus Ferveks sisse ja tunnine uinak. Lõi pea väheke klaarimaks. Silmakoopad hetkel ei valuta, ptüi.

Trenni ei sunni end minema, õues on külm, haiglas liiga kuiv õhk, pea valutab juba 2 nädalat, nohu on eelmisest neljapäevast, eile tahtis selg krampi minna kui klienti venitasin, pidevalt väsinud olen viimased 3 nädalat, suunurgad on ka jälle lõhki.

Mida veel?

Kooki tahaks!

Ei jõua enam

Internetusse viimasel ajal suurt ei jõuagi, no ja siis. Ega mul pole siia nagunii midagi kirjutada, kuna elu mul ju pole. Vana uudis. No igatahes tööpäevad on pikad, teisipäeval olime Ülikooli praktikandiga üksi toimetamas. Hommikuti on järjest raskem end pool 7 üles peksta voodist. Et peale veerand 8 trolli peale saada.

Esmaspäeval käisin üksinda trennis, kolmapäeval käisime kolmekesi. Neljapäeval tegin avastuse, et nohupisik on külge end haakinud. Jama, kutsumata külaline... Reedel oli olemine veel kehvem. Peale tööd, jäin korraks magama, aga trenni vedasin end ikkagi. M. tahtis minna ja ega ma lebotades nagunii end paremini ei tunneks. Enne olin 800mg Ibumetini sisse laksinud, et peavalu üle läheks. Väike aeroobne ja kerge saun tegid isegi olemise suht heaks. Väike söök, puhkus ja siis läksime M. ja S. hoopis linna peale. Alguses mõtlesime dnb/house peole minna, aga seal oli vai üks inimene enne keskööd, seega seadsime sammud Vanalinna Club 360-sse. Väike klubi, muusikavalik oli kahtlane. Naistele oli tasuta sissepääs enne südaööd, aga garderoobis küsiti kümpa. Tegin väikse Baileyse, väikene tantsulka ka. Mingi jorss tegi diivani peal istudes suitsu, halloo! Milleks siis nagu suitsuruum seal olemas oli? Vastik, see viskas kopa ette ja tulime tulema. Vabakalt takso peale ja pool 3 sai magama.

Laupäeva hommikul enne kella 10 helises telefon. Seega nagu magada ka hästi ei saanud ja lülitasin siis teleka sisse, et sealt liigese proteeside kohta näha ja kuulda. Hommikusöök sisse, siis vahtisin teleka ees kuni lõunani, pealelõunal Rimisse ja siis üritasin aruannet kirjutada. Õhtuks oli taas 2x400mg Ibumetini sisse võetud, väsimus oli suur ja magama kerisin juba enne kella 23. Õudne, kui väsinud võib ikka inimene olla!

Täna ärkasin 9 ajal. Peale hommikusööki alustasin kohe läpaka taga tööga. Vähemalt üks artikkel jälle tehtud ja sealt oli kasulikku materjali ka juba üle ühe A4. M. ja S. läksid jõusaali, mina pidin loobuma, sellist laadi enesepiinaja ma pole, et kangi alla surema lähen. Võtsin hoopis koristamise ette, kuna rohkem teadusartikleid näha ei tahtnud. Lõunasöögist on nüüdseks juba tund möödas ja selle aja olen arvutis passinud. Ei tea, kas kõrval olev apteek hetkel lahti ka on? Ei viitsi kaugemale minna.

Kaks päeva olen aevastanud ja nuusanud ja nädal aega pead valutanud. Ei jaksa enam nii.

Ja veel üks halb asi - homme tuleb taas liiga vara ärgata :(

Läkski lahti see uus aasta

Esmaspäeval suutsin ma kohe tööl 10. korrusele kõndides peaaegu trepi peal kukkuda ning lõin oma varba ära, valus :/

Tavapäratu on end 6.30 püsti peksta, et kell 8 platsis olla. Hilineda mulle ei meeldi, aga mis sa teed, kui trollid liiguvad nii kuidas jumal juhatab... Õnneks vaid 5min hilinemist. Seega pidin ma hommikuti veel käbedamalt toimetama, et veel varasema trolli peale saada.

Trenni jõudsin ka sel nädalal isegi 3 korda ning seal nägin Annakat :) Esmaspäeval kõik mehed vahtisid mind, aga ma polnud ainuke naine saalis...kaks tibi oli veel, aga need seisid niisama rohkem.

Reedel tegutsesin puhta üksinda, ja täitsa lahedalt läks mul see asjatamine. Õhtul olin juba Pärnus, küll 20min hilinemisega, aga teeolusid arvestades ei imestagi.

Laupäev oli tegus päev, millega sai rahule jääda. Lõunast hobustesse, kus mind kohe üllatus tabas. Enely oli tallis ja isegi ratsutas! Vahva, tegin mõne pildi "oma" Põdrast ja läksin sõitma. Pärast käisime Janeliga metsas, mina Azartasega, tema Rosettaga. Azartas põrises nagu araablased ikka :D Aga nii mõnus oli sügaval lumes sumpamine.

Õhtul tuli Enely oma tibuga külla. Ja see oli veelgi vahvam!

Värsked pildid tallist ja Lilyst on siis minu albumis, kel huvi vaadata!

Varsti tagasi Tallinna poodlema ja soolaleivale.

Homme tuleb jälle liiga vara tõusta, mis mind väga ei motiveeri. Aga klientuur pidi huvitavtulema :D