12 päeva puhkamata on ikkagi väsitav. Eelmisel nv olin Tallinnas koolitusel, seega üks nädalavahetus magamata ja tüütu bussisõit. Tutvusin M. sõbraga Hispaaniast. Huvitav. Koolitus oli hea, nagu koolitajalt oodata võib. Halb oli see, et terve laupäeva valutas mul pea, vahet polnud, kas võtsid tabletti, valu püsis. Peavalud on üldse viimasel ajal tagasi tulnud, aga ma ei saa aru miks. Sest elurütm on endine.
Nädala algul jõudsin taas jõusaali, FT sai neljapäeval läbi. Neljapäev oli energia suhtes kehva: terve päev oli mul külm, kodus ei saanud ka sooja sisse, vaatasin veidi telekat teki alt ja siis otsustasin, et sellest peavalu nagunii ära ei lähe ja pakkisin end riidesse ja õue koeraga jalutama. Värskes tuulises õhus sain sooja sisse ja enesetunne läks selgemaks. Kooli ei jõudnud, kuna esetunne oli jama ja autot ka polnud.
Eile oli töö kella 13ni ja siis läksime füsiodega koolituspäevale, mis osutus minu jaoks kasutuks. Ma tegelikult lootsin, et äkki saan ikkagi uusi teadmisi reumahaige taastusraviks, aga ei midagi. Tavainimesele oli see vast kasulik 3h istumist. No, tasuta kohvi sai vähemalt :D Ja jalutuskäik tuleb ka kasuks. Õhtul tegin veel koeraga ringi ja sain teada, kus meie sõber elab. Nessal on suur sõber - tiibetlane, väga vahva poiss :) Ja veel nägin vana klassivenda, kellel väike pekingi koer. Nii, et idamaised kohtumised olid meil :)
Täna hommikul sai massaažis käidud, kus E. ei teegi enam mulle nii palju haiget, mis näitab, et asi hakkab positiivses suunas arenema. Peavalu tekkis küll, aga see käib asja juurde kui palju õlavöödet näppida. Aga lõppkokkuvõttes on hea. Koer sai ka jalutatud, jäime vihma kätte, aga polnud viga. Täna täitis ta jälle prügikoristaja ülesandeid: taskurätid, üks koni, mis talle ei maitsenud (äkki õpib nüüd, et kõike ei maksa suhu toppida) ja lõpetuseks ikka üks õun. Ei tea, mõni päev ei taha ta midagi pätsata, teisel päeval vaja kõik asjad suhu toppida. Laste värk vist...

Käisime E. ratsutamas. Mõnus oli vahelduseks suure hobusega sõita, ilma kohustusteta. Lihtsalt lõbusõitu teha. Mõtle või ära mõtle, aga tervilislikust aspektist oleks mul elu kergem, kui ma pidevat treeningut ratsutamise mõttes ikkagi ei teeks. Minu lülisamba koha pealt pole see ala just kõige soositum.
Hetkel üritan end normaalsesse konditsiooni saada, et võiks lahedamalt elada. Võimlemine, massaažid on hetkel aktuaalsed lisaks tööle ja koerale. Rääkides koerast, siis koer kasvab: tänase seisuga juba 22kg. 5 nädalat tagasi oli veel 16kg :) Kõrgust pole mõõtnud, aga üks tema õdedest oli eelmisel nädalal 49cm kõrge.
Täna käisime K. noorhobuste tšempionaadil. Tegime pilte, rääkisime juttu ja nägime tuttavaid. Tunnen, et igalt poolt valutab ja homme on hullem!

Viimased nädalad pole ma midagi erilist korda saatnud. Tööl on hetkel kerge, aga kauaks seda rõõmu ei jätku. Muidugi on kehva ehitusobjektil teraapiat teha, aga valida pole. Puurivad ja lammutavad, tolmutavad. Taustamüra on liiga palju ja seda"rõõmu" jätkub kauemaks.
21.08. jõudsin isegi koos L. talli. Nägin oma silmaga hobuse ära, tegin pilte, käisime mere ääres. Ja mul pole ikka sõidu tuju. Augusti algul istusin korraks hobuse selga, aga peale seda pole ikkagi tahtmist tekkinud. Ei tea, mis mul viga on... Ma võin vaadata, kuidas teised sõidavad ja pilte teha.
No kolmapäeval teise talli minek, kus seltskonna mõttes saab siis üks hobune tunniks renditud. Eks näis, mis tunne peale seda on.

Eelmisel reedel sai M. peol käidud ja tantsitud, see oli hea. Väga chill muusika, rahvast oli suht palju, sai tuttavaid nähtud - seega kordaläinud üritus.
Teisipäeval tegin siis proovitrenni saalis, saamaks teada, kas konditsioon võimaldab. Mõnda asja ei saa veel teha, kus roietevahelisi lihaseid venitab, aga muidu oli tip-top trenn. 3 saalist puudutud nädalaga olen nõrgaks jäänud, Hack küki viimaseid korduseid tehes muutus juba põlvede sirutamine raskeks :D Kaks päeva taastusin, olin igalt poolt valus, piimhapet täis. Tegelikult aju ei valutanud :D
Eile võtsin siis teise trenni ette, oli kuidagi veel raskem kui teisipäeval. Aga enesetunne oli pärast trenni hea. Õhtul chillisime E. veidi meil ja siis Setti peole. Pidu polnud päris see, mida lootsime. Rahvast oli 1 ajal vähe, vahus möllas käputäis inimesi, muusika oli meie jaoks kohati liiga "karm". Aga DJ oli roheline, haha. Sai 2 väikest tantsu tehtud ja aitas kah.
Järgmise nädala teises pooles tööle, peab end selle mõttega harjutama hakkama...

Ja ongi august, mis tähendab, et suvi on kohe läbi. Täna ja eile sai rõdul veel veidi päevitatud, nii palju kui seda päikest on, tuleb võimalust kasutada. :) Mõnusad ilmad on olnud nädala algusest saadik.
Esmaspäev ja teisipäev käisime L. tallis. Kuna ma ei tahtnud oma konditsioonis riskida, lasin L. hobusega sõita. Täitsa normaalselt tuli välja, et hobust võib teistelegi sõita anda, kui keegi tahaks. F. korra talvisel ajal proovis, kuna kedagi teist polnud anda talle sõita. Eks hobune muutub ikka paremaks, kui rohkem sõidus käib. Mina jõuan talli ju nagu kuuvarjutus...küll olen end vigaseks kukkunud või muudmoodi on tervis p**s või lihtsalt pole viitsimist. Seda viitsimise asja ma ise ka imestan, et kuidas ma sinnani olen jõudnud, et enam ei viitsi hobustega tegeleda. Pean vist haige olema... Gümnaasiumi ajal sai isegi karkude ja kipsiga end kuidagi talli veetud, et saaks kasvõi hobuse pehmet ninagi katsuda. Ja nüüd on mul puhkusel vaba voli minna millal tahan ja ma ei mahuta seda oma lebopäeva sisse enam äragi... No eks ma esmaspäeval proovisin ikkagi veidi sammu ja traavi, sportlikust huvist, kas roided hakkavad valutama või mitte. Ja läks edukalt see 5min. Pärast sai linnas väike tiir ja J. ja J.A.ga tehtnud ning linnas koju jalutatud. Ja võite ette kujutada, kuidas mul õhtul jalad valutasid.
Teisipäeval käisime taas L. tallis. Tegin hobusele kordet ja pärast sadulata kordel väikest sammu ja traavi. Hobusel pole keegi aasta aega kordel seljas olnud, tegelikult veidi vähem, sügise algul vist sai käidud viimati. Särtsu oli muidugi vähem kui esmaspäeval, aga sai ära liigutatud ja porgandit närida ning tagasi karja.
Eilne päev läks kuidagi kiirelt. Ainuke hetk, mil kodust väljusin, oli koerajalutuskäik hommikul. Ega tänane päevgi oluliselt erine: hommikune käik koeraga mere äärde, kus kohtasin naaberrahvusest uut sama küla elanikku. Siis veidi erialakirjandust, väike päike rõdul, treneerisin koera sardelliga, mille peale tüüp lausa hullus, panin pesu kuivama ja korjasin tikreid.
Midagi huvitavat võiks juhtuda!

Täna käisid E. ja L. külas. J. ärkas ja mingi võõras naine majas müttamas :D Tore oli, käisime veel mere ääres jalutamas. L. tegi väikese supluse, Nessaga müttasime ka madalas vees. Mul on vist teravate hammastega sukelpart :D Naudib vett täiega, sukeldub vee alla peaga. Ja kargas nagu segane mul rihma otsas vees. Siis koer koju puhkama ja jalutasime E. ja L. poodi ning siis koju sööma. Ilm kiskus vihmale ja külalised lahkusid.
Õhtul oli esimene koolitund Nessal. Väike elektrijänes oli ta, esimesena ringi vaatama, teisi uudistama kui koerad aias lahti lasime. Julge on küll, siiberdas teiste omanikkude juurde, möllas teiste koertega. Täna proovisime "kõrval" ja "siia" käsklusi, kõigil kutsikatel ja peremeestel läks hästi :) Pärast veel mäng aias ja oligi tehtud. Autos märkasin, et puuk oli end koera pähe jalutama sättinud, oht sai likvideeritud.
Homme juba reede ja 1/3 puhkusest hakkab otsa saama juba. Natuke kurb on passiivselt puhkust veeta, aga äkki ongi parem, kui end puhkusel trenni ja hobustega lõhki ei rebi ega kuku...

Reedel toodi mulle pudel veini, mis mekkimist ootab. Aga üksinda ma jooma ei hakka. Keegi seltsi ei taha tulla?
Laupäeva õhtul sai Kablis käidud külapäevad ja anti paadile nimi. No me läksime tutvuste kaudu sinna, vaatasime ja kuulasime bändi ära. Normaalne muusika oli. Ilm oli vaheldumisi kuiv ja vihmane. Aga chill oli.
Pühapäeval ei teinud midagi erilist. Kuna oma konditsioonis on mul võimalused nagunii piiratud. Tegin koeraga tiiru, käisime poes ja rohkem mitte midagi.
Esmaspäeva hommikul koeraga hommikune tiir, proovisin sörkida, põrutab ikka rindkere, no mingi nelja tänava jagu sai terviserada pidi sörgitud. Heegeldamine jätkus lõuna ajal päikese käes rõdul.
Eilne hommikune tiir koeraga kujunes kuidagi raskemalt, parema hüppeka eesmine pk jäi kangeks, maandumisel isegi valus, rääkimata rindkere tundmisel igal toefaasi jõudmisel. Sant on sant. Heegeldasin ikka käist. Õhtul tuldi külla koogiga, mis meil ikka koogi vastu olla saab. Enne kella 22 läksin koeraga teisele tiirule, jalutasime tänavate vahel. Tal on mingi komme, et peab kõik lombid läbi käima, no veehirmu tal pole :D Ahjaa, kaks alumist hammast on lännu tal.
Täna juba voodist väljudes oli jalg valus. Öösel ei saanud ka normaalselt magada, kuna parema poole roided ja lihased on ikka valusad, pööramine oli taas nii keeruline. Ei suuda ju terve öö samas asendis magada... Peale hommikusööki otsustasin, et lähen ikkagi koeraga rahulikule jalutuskäigule. Mere ääres jalutasin vanad mehed oma koertega, imelik. Eile hommikul nägin noort meest palja ülakehaga koos koeraga jooksmas :D See oli ilusam pilt kui tänane viigipükste ja pintsakuga oma pitsut jalutav härra :P Aga jalavalu leebus, see on positiivne. Rindkere osas selgub öösel, kas üks päev põrutusevabana annab olukorra paranemise või mitte. Aevastasin just, see oli ikkagi ebameeldiv. Täna sain lõpuks käised valmis! Võttis aega, hommikul sain juba esimese valmis ja siis selgus, et pean ikkagi uuesti tegema, et laiem oleks. No, mis sa teed kui muskel pole standardis :D Nüüd on vaja kokku õmmelda tükid, nöörid sidumiseks ja ilus äär ka. Eesmärgiks on reedeks valmis saada. Ja siis on vaja üritust, kuhu seda selga panna. Seega, kes minuga peole tuleb?

Teine puhkus ukse ees

17ndal käisin tallis. Esialgu läks kõik normaalselt ja plaanipäraselt. Läksime veel põllule traavitama ja jalutama, olin valmis lõpetama ja talli minema hobusega, aga asjad ei lähegi nagu plaanitud. Sajatuhhiga kihutas eikuskilt üks kirju rattur, Sahara muidugi ehmatas ja tõmbas selja küüru ja oli alt läinud. Kukkudes suutsin isegi veel mõelda, et ma ei taha kukkuda, aga ta oli krdima kiire kannakaga asja juba minu eest otsustanud. Ja nii ma matsuga maha lendasin, tõmbasin end küll kägarasse, aga ikka suutis mind jalaga riivata. Ei olnud mõnus, hinge tõmbas kinni. Eriti irooniline lause kõlas veel ratturilt: "Ega te haiget ei saanud?". No sain ikka küll, aga mul oli vaja hobusele järgi joosta, polnud aega mõelda, et rindkere valutab ja raske hingata. Prrr, oleks tahtnud sappi pritsida, aga nagu mainisin, oli kiire. Mulle tundus, et mul läks taga ajamisele oma 10min, tegelikkuses võib-olla vähem. Aga mööda kopli äärt edasi tagasi joosta tundus pikk küll. Lõpuks rahunesid märad maha ja sain ratsahobuse kätte. Siis selgus, et jalused on sadula küljest kadunud, kuna ta ju võpsikust läbi lase ja siis vast okstesse kinni jäi. Viisin hobuse sisse, võtsin lahti. Läksin märakarja tunginud ruunale järgi. Parandasin veidi elektrikarjust ja lõpuks jalutasin hobuse trajektoori mööda jaluste otsingule. Õnn, et leidsin, arvasin juba, et pean uued rihmad ja jalused asemele ostma :D Viisin hobuse välja tagasi ja vahetasin riided. Ennäe, oranž särk oli seljas lausa roheliseks muutunud. Juhtub. Õhtul sai kiirelt saunast läbi hüpatud, kuna värsked traumad ju sooja ei talu. Öösel oli muidugi raskusi külje keeramisega, kuna see tekitas ikka hullu valu.
Ja veider on see, et enne esimest puhkust sattusin EMOsse küllaltki tõsise tervisemurega ja nüüd enne teist puhkust suutsin end vigaseks kukkuda... Mis toimub?
Esmaspäeval sai tööpäev üle elatud ja õhtul ikkagi EMOsse kontrolli mindud. Mul läks hästi kiirelt, kokku veidi üle poole tunni. Röntgen oli puhas, kuid pehmed koed kahjustatud. Diagnoosiks sai pindmine rindkerevigastus, rinna kontusioon. Süda rahul sai koju minna. Ja teibituuning oli mul ilus :D
Teisipäeval sai öökinost läbi hüpatud, uskumatu, kui palju rahvast eelistab magamise asemel kinos passida. Aga samas, suvi on ju!
Kolmapäeval andis selg jälle hullemini tunda, õhtul veel Jannu sünnal ka nagu hunnik õnnetust, selg kange ja valus. Laualt nõusid korjata paari kaupa kujunes juba raskeks, rääkimata siis taldrikuvirnast või millestki suuremast. Kuna kõhtu oli liiga palju sööki mahutatud, mõtlesin, et lähen üritan koeraga väikese tiiru teha. Koer oli nii närvis ja muudkui tiris ja tekitas mulle valu veel juurde oma trügimisega. Õhtul võtsin teibid ka maha.
Täna üritasin tööl end min liigutada, et asi ikka maha rahuneks. Hommikul sai Fastum-Lioton segu määritud ning tänane tööpäev sai üle elatud.
Plaanis oli koertekool täna, kuid helistasin koolitajale ja pidasime paremaks, et 33kraadise kuumaga ei jaksa koer küll midagi teha ja seega alles järgmisel nädalal esimesele katsele.
Homme pealelõunast hakkab puhkus.

Ükstakõik...

Kolm nädalat tööd ja õlavöötme lihaspinged ongi naasenud, see on see kui teed massaaže ja tahad inimestele head teha ning trigerpunkte vajutada. Konveieris ei ole mõtet end lõhkuda, kui poole tunni tagant astub uus inimene sisse... Vaikselt mõlgub mõttes juba kuskile mujale minna, kus minu püüdlusi ka hinnatakse. No muidugi, osad kliendid on väga tänulikud ja toovad lilli/kommi vms, kuid sellise raha eest ennast lõhkuda? Sel pole ju mõtet. Mulle meeldib mu töö, kuid poole tunniga ei saa keskenduda inimesele ja püüda aru saada, kust on probleem alguse saanud. Hakkad just aru saama ja siis jääb ravi pooleli, kuna järgmine juba trügib uksest sisse. Õnneks on hetkel neid trügijaid vähe, enamik ootavad ilusasti ukse taga kuna neid kutsutakse.
See selleks. Nädal tööd ootab veel ees ja siis saab jälle puhata. Koer kasvab, käime jalutamas, üritame veidi õppida. Kahel päeval nädalas enne tööd käin jõusaalis ära, sest peale tööd lihtsalt on kopp ees. Inimestega suhtlemine väsitab, ja see, et ma manipulatsioonidesse nii palju energiat ära raiskan... Talli jõuan viimasel ajal harva - kord nädalas, lihtsalt ei viitsi. Pole tahtmist, et iga minut seal veeta. Ma isegi ei tea, miks :( Hobused on minu jaoks terapeutilised: lähed sinna, unustad kõik muud mured, tegutsed, naudid. Aga ei viitsi. Ja autosõiduga on veel masendavamad lood: pole üle kuu aja sõitnud ja ei taha ka. Ma ei leia endas tahet sõita, pole mingit reaalset eesmärki mille poole püüelda. Mul on vaja sõita, aga ei taha. Oleks võinud koolieksamidki ära teha, aga mul on ausalt ükstakõik. Ja kisub sinnakanti, et juba kõigest on ükstakõik - mitte midagi ei tee ma enam hinge ega pühendumusega. Midagi on kaput.
Üritan endale boolerot heegeldada, ehk suudan sellele pühenduda ja kiirelt valmis saada...

Käisin hommikul ratsutamas. Tee, mis tahad, vahepeal nagu ei viitsi...aga iga kord kui jälle hobuse juurde jõuan, on see lihtsalt nii hea. Peale 35min trenni kastsin ta veega üle, et tal veidi parem tunne oleks. Sai paar porgandit ja veidi talli ees muru näksida ning tagasi karja.
Jaxter ajas oma heegeldamisega mulle ka isu peale. Nii, ma siis lappasin kudumis/heegeldamisajakirju ja leidsin sealt kaks projekti. Uuel nädalal siis lõnga otsima nende jaoks ja saab alustada. Ja lõpuks ometi sai üle-eelmisel suvel alustatud valge heegeldatud kampsun valmis. Tuli veidi arutada ja äär uuesti teha ning nööbid ette õmmelda. Mõeldud, tehtud, nüüd on vaja ainult sündmust, kuhu see selga panna :)
Õhtul E. koos kinno "F&F 5" ning homme suure tõenäosusega ilusaid hobuseid vaatama :)

Kaks töönädalat möödas, kaks veel ees. Viimased päevad tööl on suht kapsa olemisega möödunud. Midagi ei anna teha ka, et seda õhku sinna ruumi saada. Aknad lahti, ventikad töötavad, aga ikka õhk seisab. No ma vähemalt ei pea võimlema eriti, kahju oli eile ja täna kohe patsientidest. Kolmapäeval olin hea inimene ja organiseerisin kiirelt tuttavale aja spordiarstile ja esmaspäevast minu vastuvõtule. Vahel võin ma hea ka olla. Ahjaa, teisipäeval väntasin peale tööd talli, vaatasin hobuse üle, andsin porgandit ja väntasin koju tagasi. Metsas liivasel, metsaveomasinate poolt ülesse küntud pinnasel oli tükk tegemist selle rattasõiduga. Sain jälle ühe trenni kirja, haha :P
Täna käisime mitmekesi koos koeraga mere ääres. Koer hullas päris korralikult ja sõi vetikaid :D Tänane oli esimene jalutuskäik, kus me Nessaga kahekesi polnud :)
Homse päeva plaanid lahtised, õhtul plaanis kino. Pühapäeval võiks ilusaid hobuseid vaadata. Aga see veel selgub.

Jaanid möödas

...ja suvi läbi. Tegelikult osutusid jaanid isegi oodatust huvitavamaks. Sai külas käidud ja chillitud. Järgmisel päeval veel koeraga samas kohas käidud. Nessa muidugi leidis, et kraav on jube lahe, kus edasi tagasi sopa sees joosta. Nii ta külma veega üle kallatud ka sai.
Laupäeva õhtul oli K. sünnipäev. Mõnus grill-chill koos köieveo ja võistluse ning viktoriiniga. Ni õhtu lõpp võttis veel eriti positiivse pöörde :D Vahepeal käisime kodust jooki juurde toomas :D Tänan, K!
Pühapäeval sai koos seltskonna ja koeraga Vändras käidud. Sinna sõit läks väikese roobertiga, koera poolt muidugi :D Kohapeal oli päevamagnet muidugi minu koer. Keegi ei suutnud vastu panna lihtsalt :D Tagasi jõudsime õhtul ja ilma viperusteta.
Esimene töönädal läks üle ootuste kiirelt. Esmaspäeva hommik muidugi oli mitte nii meeldiv: esimene äratus poole 5 ajal, siis üritasin edasi magada ja peale 7 otsustati dushiruumi koristama hakata ja nii tuligi unele ots. Köögis suutsin ühe muna katki teha, nii, et pool oli käes ja pool laual. Ja siis selgus, et koer oli rõdule nr 2 teinud. Ja ausalt ma poleks tahtnud tööle minna. Kuid päev läks edasi ja tuju paranes ning lõpuks jõudsin isegi jalatrenni. See oli nii hästi tehtud, et eile veel andsid tuharad ja reie tagaküljed oma kangusega tunda. Õhtul sai veel naistega väljas söömas käidud ja asi edenes heas suunas.
Seevastu järgneval päeval sõimati mind tööl venelaseks ja ei saadud aru, miks ma vene keeles ei soostu rääkima. Noh, ma ei tea kohe :D
Neljapäeval sai taas trennis käidud ja eile õhtul sulistasime koeraga veidi meres, st tema sulistas pigem :D

Teretulemast suvi!

Esmaspäevla käisin ühe inimese lõpetamisel ja pärast uuel pangakaardil järgi. Ja kuna mu transpordi saabumiseni oli aega, kolasin poodides. Esimesena jõudsin Expressionsisse. Üks kinkekaart ootas ning ehetes sobrades leidsin endale ja Jaxterile midagi kõrva ja kaela riputamiseks. Jaxterile said need asjad nagu kooli lõpetamiseks kingitud, kuigi ühtegi dokumenti hetkel tal näidata pole selle kohta, et ta meil ka nüüd kõrgelt haritud on. Dokumendid saab juulis kui magistrantuuri astuma läheb. Tubli. Ma ei viitsi veel magistrantuuri omal erialal minna, kuna endiselt kuulen, kuidas see olulisi teadmisi juurde ei anna. Soovitatud isegi välismaale minna või mõni muu magister teha. Eks näis. Aga poodlemise juurde tagasi tulles - jõudsin uue dressika ja koti ka veel osta. Tuju läks veel paremaks. Olen veendunud, et poest ilusa asja ostmine teeb enesetunde veel paremaks. Naiste värk :P
Eile sai J. ja K. lõpetamisel käidud koos Jaxteri ja J.-ga. Kontseridmajas küttis päike korralikult ja saalis polevat üldse õhku olnud. PÜG oli palju medalisaajaid, mis on väga tore. Hea, kui viitsitakse korralikult õppida. Tund ja pool aktust ja siis sai J. ära õnnitleda. Ta oli positiivselt üllatunud, et ma tulin. K. sai ka õnnitletud ning hakkasime tulema. Jaxter pani mu Spordihalli ees maha, kus suutsin oma telefoni taskust maha kukutada. Paar kriipsu jälle juures... Aasta hakkabki täis saama, oligi senini ilus kriimustamata... Igatahes väike trenn sai tehtud, enesetunne hea. Pärast ei vedanud bussiga. Ma arvasin, et nr 2 käib peale kella 19 ka, aga fail, ei käinud. Seega oli mul peale uue kuupileti ostmist järgmise bussini pool tundi aega. Hmm, sai jalutada, tuul oi kõva ja mul pea märg. Nagu fööni eest või nii. Igatahes kodus olin veidi peale kella 20 ja tuligi juba öö ning ametlikult ka suvi.
Täna ärkasin esimest korda 5.30, koristasin köögist koera pissi ära ja kobisin uuesti magama. Pool 8 siis hommikusöök, peale mida väike jalutuskäik Nessaga mööda terviserada. Siis väike kohvi ja teleka vaatamine. Lõunast sain koeraga talli. Lasin koertel veidi mängida, tõin koplist hobuse. Lõikasin jalakarvu (tutid väiksemaks), hobune seisis ilusasti. Sõitsin algul niisama, töötas hästi, siis panin tõkked madalamaks. 1m jäi järgi 50cm XD. Ja mõtlesin, et katsetan, mis ta teeb. Ja uskumatu, täna ta hüppas. Ei kiskunud üldse takistusest mööda. Viimasel korral kui üritasin hüpata, rammisin posti. L. mees jäädvustas selle isegi videole, mida ma kahjuks näinud pole :D Igatahes täitsa kabedalt tegi esimesed hüpped traavis, siis proovisin galopis üksikut. Lõpetuseks tegime ühe risti ja süsteemi. Esimest korda hüppasime siis 50cm okserit. Ja nii mõnusalt läks veel. Ma ei teadnud kuidas hobust ära kiita. Seega lõpetasime platsil ära ja läksime hoopis metsavahele, kraelane (Loe Niru) kaasa töllerdamas. Metsas oli ka tubli, sõjaväe osas vanade telliskivi hoonete vahel laveerida polnud mingi probleem. Pärast kui kodu poole tagasi läksime, vahtis mingit männioksa maas :D Sai veidi graanulit ja tagasi koplisse. Pesin 3 sadulatekki ära, kuna polnud ühtegi puhast enam hunnikust võtta. Ja siis natuke koristamist ja viisime Sedula varsaga välja. St plaan oli hea, aga loll kui lauajalg ei võtnud seda tõsiselt. Hüppas kastide otsa ja pani vales suunas minekut. Sedula muidugi röökis, et kuhu sa lähed... Lõpuks ikkagi jõudsime taha koplisse, kus nad said väheke joosta. Tegin pilte, mis albumis nähtavad. Sisse minek oli normaalne, ilusti emme kõrval ja tuli boksi järgi, ilma et kuskile ära kaoks. Tõin teised hobused sisse ja koju. Kuna Nessa oli Niki ila ja saepuruga kaetud, siis ei pääsenud ta pesust. Tubli oli, andis üksinda pesta küll. Koer pestud-kustud-kammitud, sain lõpuks ise ka duši all ära käidud.
Nädala esimene pool on olnud positiivse energiaga, aga mingil hetkel läheb seest ikkagi kuidagi tühjaks...

Hea nädal!

Nädal on päris kiirelt läinud. 14.06. käisime Nessaga siis emmel ja issil külas. Said hästi hakkama, emaga mängis küll, isa hoidis eemale. Vaatasime algul hobuseid kaugemalt, siis käisime koplis. Nessa limpsis Sedula nina, armas :) Igatahes käitus suhtkoht viisakalt. Pärast istus emaga boksis kuni ma hobuse ära sõitsin. Käisime Saharaga esmakordselt metsas ja mere ääres. Ratsa olen varem vaid metsatukani jõudnud temaga, aga nüüd tuterdasime veidi mere ääres. Vette minek oleks liialt olnud, kuna tuul oli kõva, lained ka päris korralikud. Üks lohesurfar oli ka tegutsemas. Ja hobune ei pannudki jooksu :D
Kolmapäev kujunes sportiliuks. Koeraga jalutuskäik, pealelõunal jõusaali ja massaaži ning õhtul veel ratsutama tibudega. Vahelduseks oli ikka päris hea suuuuure hobusega sõita :) Unata on mõnus loom! Igatahes väga kordaläinud päev kujunes kolmapäevast.
Neljapäeval oli n.ö puhkepäev. Reedel käisin hommikul tallis, koer kaasas. Sai vähemalt teiste koertega mängida, kuna meie oma vanamutt ei taha temaga mängida :/ Niki sattus muidugi väga hoogu. Hobuse sain ka sõidetud, oli tubli, tõusis ilusasti õigest jalast. Pärast sai veel jõusaalis ära käidud ning oligi juba õhtu käes.
Laupäeval käisime emaga koertenäitusel. Polnud juba paar aastat käinud. Vahva oli! Vaatasime agilityt ja ilusaid koeri. Sai nii mõnigi tuttav nägu ära nähtud ja ligi 60kg rottweiler :D Hea, et minu koera vanemad nii suured pole, siis jääb Nessa ka ehk alla 40kg :P
Eilne päev algas positiivse uudisega: Sedulal sündis märavarss! Lõunast läksime I. ja J. Seljametsa võistlusi vaatama. Polnud varem seal tallis käinud, ega ma otseselt talli ei jõudnudki, aga võistlusväljaku äärde küll. Tegin pilte, mis vaatamata vihmale isegi normaalsed tulid. Hobufotograafiga sai ka juttu aetud araablaste teemal. Ja taas sai vanu tuttavaid nägusid nähtud ja ilusaid hobuseid. Ponide sõite vaadates hakkas kohati hirmus - hulljulgelt kihutasid. Isegi üks äss oli Viljandimaalt võistlema tulnud :) Õhtusel ringil koeraga avastasin, et mulle isegi meeldis koos koeraga sörkida. Poleks arvanud, et minu suust sellist asja kuuleks. Kuna mulle pole kunagi joosta meeldinud...
Jäänud veel 7 päeva puhkamist ja siis taas töökohustusi täitma.

Aga ma käisin täna ratsutamas ja hobune ei visanudki mind maha :D Esimesed 10min oli veider üle 3ndl sadulas istuda. Aga kokkuvõttes sai hobust tund aega liigutatud. Vasakust jalast tõuseb galopile, paremast tõusis x korral ja siis lõpetasime ära ka :D
Ja päeval käisin massaažis, nii hea oli!

Reedel käisime E. koos shoppingul, pärast koos K. kohvikus söömas ja õhtul peol. Vägev oli! Õhtul sai rahvas peale korjatud ja siis promenaadil väike jalutuskäik, mõni tuttav nägu, paar lonksu koksi ja edasi juba klubisse. Klubis oli palav, tegime E. ühe tantsu, kuna rahvamassis higistena üksteise vastu kleepuda pole just päris minu unistus :D kuigi tantsida oleks veel tahtnud! Klubis väike klaasike ja vesi, kuna lihtsalt nii palav oli, et rohkem midagi ei tahtnud. Jää sulas klaasis ikka väga kiirelt. No vähemalt paar tuttavat nägu saab klubis alati nähtud :D Peale klubi paar pilti ja koju. Paar tundi und ja pessu ning pealinna viivale bussile. Bussis kohtasin kolleegi, seega magamisest polnud juttugi :D Koolitus oli tasemel, nagu kõik Rannama koolitused on olnud! Eilsest teraapiast on säär valus ja tänasest metallpulgaga nühkimisest sinikad. :D Aga nüüd on tunnistused taskus, et koolitused läbitud! Meeldib!

Esimene suplus tehtud!

Reede saigi loomaaias käidud, päris tore oli jalutada ja pildistada. Üks kitseline oli just poeginud: kaks pisikest nabanööridega ema jalge juures tuterdamas, emal alles päramised rippumas. Nummid olid, tegin pilte ka. Õhtul kodus proovisin juua 2,9st õlle (mulle räägitakse, et pean hakkama oma konditsiooni tõttu õlut jooma) ja üllatus, seda vett isegi kannataks juua :D Muidu ma õlut ei joo ju.
Laupäeval sai hommikul Ruilasse sõidetud. Ilm oli luks: päike säras, tuult veidi. Hobuseid palju, üks ilusam kui teine. Nägime tuttavaid nägusid, keda pole juba ammu näinud, kuna pole sel aastal veel publiku staatust olnud võistlustel. Igatahes päike küttis täiega, mul on jalanõud jalga päevitatud ja vasak kael ja näo pool said ka rohkem kui küll päikest. Tagasiteel väike burger Märjamaal, mis oli täitsa hea. Muidu ma ei söö sellist toitu, aga "kodused" burgerid on mulle varemgi rohkem meeldinud kui mäk või hess. Igatahes emotsioon tol päeval oli võimas! Nii mõnus oli kahe hea inimesega pildistada ja üritust nautida. Tänan K. ja J.! Õhtul väike jalutuskäik sääskede seltsis ja oligi päev läbi.
Pühapäeval olin kodus. Hommikul enne viit väike kutsu pissitamine, taas magama, siis mässasin veel koeraga. Lugesin veidi Tammsaaret, lebotasin päikese käes ja nautisin pühapäeva, kus ei peagi midagi tegema. Õhtune superstaarisaade muidugi üllatas: Rosanna on superstaar, sellist vokaali omada vaid 16a. - see on täielik kingitus! Ta jõuab veel kaugele. Pea iga saade, kui tema laulis, tuli mul kananahk peale! Uskumatu!
Täna siis käisime hommikul Nessaga vaktsineerimas ja kiibistamas. Väga tubli oli, arstitädi söötis igaks juhuks maiust sisse ja sai mõlemad protseduurid tehtud. Hambad said üle vaadatud ja küünised ka lühemaks lõigatud. Autosõidul oli ka tubli. Pärast arsti püüdsin ühe kaupluse parklas roti (loe koer) kinni, kes ühest autost plehku pani. Mammi veel küsis kaasalt, mis nüüd saab. Midagi ei saanud, sõitsid koju tagasi :D Kutsa sai koju toodud, ise läksin UHsse ja pärast tõin loomapoest küünetangid. Tahtsin vanamutil küüsi lõigata, aga tema sellest vaimustatud polnud, kuis õhtuks said ikkagi esikäpad tehtud, küll urinaga. Ega ta ei taha jah eriti, et teda näpitakse :(
Nessaga sai täna esimene jalutuskäik tehtud. St kaks korda käisime jalutamas. Esimene jäi lühemaks, kui teine, kuna nii palju uut ja lärmakat on tänavatel. Nägi teisi koeri ka: üht dobermanni ja mingit väikest nässakat.
Ja tänasega sai siis Pärnu merevesi ka ära proovitud. Põhi oli külm, aga pindmine kiht oli hea soe. Vesi oli sogane, õietolmu palju ja vetikaid ka madalates lompides.

Haigusleht lõpetatud ja ametlikult puhkusel! Täna väike kino ja homme kohvikusse, loomaaeda. Viimases pole juba üle 5 aasta vist käinud, seega oleks aeg :D

Eelmisel pühapäeval hakkas tervis käest minema. Esmaspäeval sai tööl ära käidud, õhtul veel veidi kodus selga valutatud ning peale südaööd läks asi hulluks. No ausalt pole meeldiv kui seljavalu ja kubemesse kiirguva valu tõttu potti kallistad. Nii siis kiirabi mind EMOsse viis. Seal tehti uuringud ja vastuse andis kompuutertomograaf. Poleks uskunud, et mul võiks midagi sellist viga olla.
Aga ainult kiidusõnu Pärnu kiirabi ja EMO personali kohta! Väga asjalikud ja abivalmid oldi seal. Hommikul, kui teised end tööpäevaks valmis sättisid sain õnneks koju tagasi.
Aga mahakandmisele ei lähe ja elu läheb edasi! Ja mul on puhkus!

Eelmisel nv sain soovitud koolitusele. Neljapäeval selgus, et koht vabanes ja kuna põssale oli hoidja olemas, viibisin nv päälinnas. Väärt koolitus, ainus miinus oli see, et nohu sai just hoo sisse. Päris hull, kui pea on tatti täis ja pead üritama kuulata, kaasa mõelda ja tegutseda. Pühapäeva õhtul oli seevastu väga hea tunne, et veidi tarkust juures ja hea materjal kotis.
Esmaspäeval tööl oli veidi kehv olla, nuuska või ajud välja. Seda olen ma siis tänase päevani jätkanud. Täna hakkasin veel köhima ka. Hm, väike plaan oli laupä K. koos Ruilasse minna. Eilseks oli palavik ka alla andnud, viibis vaid 37 peal. Aga ei tea, kas ikka tasub pooltõbisena minna. Dilemma...
Töönädal on päris kiirelt läinud, massaaže ka palju tehtud, siis lähebki aeg kiirelt. Eks oleneb inimestest ka ;) Mõnega läheb aeg lausa nii kiirelt, et peab jälgima, et üle 60min ei teeks. Vaatamata haigusele on enesetunne väga hea. Ja eks põhjust ka ju: esmaspäev ja teisipäev tööl ning siis hakkab mul puhkuuuuuuus!

Koer meil siis nädal kodus olnud. Julgeks on läinud, haugub ka vahel, möllab aias ja toas ka juba. Ja väljas on avastanud teod, s.t nende söömise. Hm.
Ja ma olen suht luuser. Pühapäeval väänasin oma hüppeka ära ja vastu esmaspäeva oli ikka sant koer kaenlas teda õue viia, sest toetada oli valus ja trepist ülesse-alla liipamine oli ka kehva. Neljapäeval oli jalg juba hea ja sõitsin rattaga talli, sõitsin hobuse ära ja väntasin tagasi. Seega võiks öelda, et jalg on taas konditsioonis. Trenni pole juba pikka aega jõudnud...veidi häbi on ka, vist. Samas tööl olles on see ja eelmine nädal päris korralikult saanud võimelda. Vahepeal närisin muidugi Sudafedi ka oma nohu pärast ja loobusin saalitreeningutest ratsutamise kasuks, sest see värskes õhus ja hobusele ka kasulikum :D

Käes on mai

Vahepeal on sünnipäeva pidustused möödas. Kõik läks hästi. Hea seltskond, palju lilli ja kingitusi, õhtul klubis ja hommikul enne kella 5 koju. Mõnus!
Eelmisel pühapäeval käisin hobust ka vaatamas ja sõidutamas. Noh, tubli oli. Vahepeal olen endale nohu saanud, kah ime!
Eile ja täna oli hobune absoluutselt erinev. Eile töötas nii hästi, kuulas, ei jonninud. Täna jõudsin hiljem talli ja hobused olid sisse toodud. Minu hobusel paanika, miks väljas ühtegi hobust pole. Närveeris palju, siblis nagu segane kaelkirjak, ei reageerinud säärele, kippus kihutama. Kallaste tuli üht hobust vaatama, seega tekkis platsile veel üks hobune. Siis kõõritas mära ega tahtnud mind kuulata. No eks ma siis iga natukese aja tagant võtsin jälle sammule või seisma ja uue hooga. Samas kui esimesed 20min mööda said, hakkas paremini toimima. Lõpus lasi isegi lühemaks ajaks galopis end lõdvemalt jooksma. Tegelikult on ta ju tubli...
Täna tehti mind nädala võrra nooremaks: täiesti ootamatult tuli kõne, et küsida, millal koju jõuan. Ja siis sain õnnesoovid, kallistuse, ilusa kimbu valgeid roose ja kommikarbi. Vahva!

Pole viitsinud midagi kirjutada. Trennis üritan käia, tallis ka. Kuu teisel nädalavahetusel käisime kolleegiga Tallinnas Rannama koolitusel. Uskumatu, kui tark mõni inimene on! No eks tal on praktikat ka ju sel alal juba pikalt. Aga päris vahva oli lülisid loksutada ja paika nihutada ja lihasteste teha. Roiete teema tõmbas küll aju umbe, aga muidu oli igati väärt asi! Soovitan soojalt seda koolitust FT-dele! Pähapäeval enne Tlna autobussijaama hakkas meie buss tossama ja meid lasti enne maha minna, kui päris hulluks asi läheb. Koolitusele jõudsime ilusasti ja õhtul ka tervelt koju.
Eelmisel nädalal suutsin hobusega esimesed asjalikud galopiringid teha. Kuigi ega ma tast viimasel nädalal väga sotti ei saanud. Kord toimib ja siis jälle mitte, kui väsib, siis ei toimi üldse. Pea vehkimine ka suuremaks läinud, eriti tunni lõpu poole. Pühapäeval sai veidi üht pisikest hobust näpitud. Puhastasin, proovisin jalgu võtta, no ega väga jalgu ei tahtnud hoida küll. Tegime hobusele esimesed vabahüpped ka ära, täitsa tubli oli - hüppas küll. Panin albumisse pilte ka.
Esmaspäeval ja kolmapäeval käisin jõusaalis. Täna tegin Jannuga tunnise ringi küla vahel.
Järgmine nädal tuleb suht kiire, eriti nädalalõpp. Aga pidu peab saama! ;)

Kuu esimene trenn tehtud

Tänane bodypump oli täitsa mõnus, sain kükile isegi 2kg juurde panna ja seljale panin ka juurde 2kg :D Järgmisel korral panen rinnalt surumisele juurde, rohkematele ei saa panna, kuna olen teada-tuntud nõrk ju. Õnneks tulid väljaasted täna ilma tasakaalu kadumiseta välja, eelmisel pühapäeval peale ratsutamist väljaasteid teha oli suht raske :D Aga planku ei jõua hoida, käed on kuidagi nii väsinud, et kätega astumisel hakkab keha vingerdama, jalgadega astudes pole probleemi. Siis sai turbolt asjad ära pandud, peaaegu jooksujalu pessu tormatud, kiirelt kuivaks, riidesse ja auto peale kiirel sammul. Massaaži jäin õnneks vaid 6min hiljaks. E. mudis kohe selja uuesti pingetest lahti, tahtis mul paremat abaluud ära sikutada, vähemalt selline tunne oli... :D Vasakul alaseljas oli suht hell koht, mida varem pole nagu tähele pannud. LS ekstensorid ka pinges nagu ikka, aga veidi paremaks hakkab minema küll. Aga nüüd võib siis lõpuks puhata.

Ja ongi käes aprill.

Eelmisel pühapäeval käisin hobuse juures. Kõigepealt said kabajad korda ja siis väike sõit. Plats oli suht kehva, aga 1/3 kannatas sõita küll, nii me siis tiirutasime väikest ringi. Toimis suht hästi, paremast jalast veidi pehmemalt. Endine sõiduhobune ei tahtnud minuga koplis tegemist teha, kui nägi, et päitsed ja nöör liiguvad tema suunas. Võtsime siis hoopis Zenku pediküüri. Õhtul käisin veel bodypumpis. Lisasin mõnedel harjutustel raskusi ning tundsin kuidas paremal triitsepsil-biitsepsil oli toss väljas, isegi randme painutajad said seekord vatti.
Töönädal midagi erilist ei toonud, välja arvatud see, et päevas tekkisid isegi augud, kuna mõni inimene oli haigestunud. Seega sai paberitööd päris mugavalt teha. Teisipäeval käisin saalis, kuidagi uimane päev oli ja siis mul pulss ülesse ei lähe, aga väsin ikka samamoodi...
Eile käisime L. ratsutamas. Plats veidi parem kui eelmisel nädalal, aga nüüd olid lombid juba tekkimas ja kohati sopane ja vajuv. Tupsu sai korralikult trenni selle müttamisega. Proovisime mõne sammu ratsa ka tallis kaugemale, jõudsime naabri majani, siis hakkas tal hirmus ja ega hallist ka abi eriti polnud :D Tupsu väike õde on ikka palju kõrgust visanud, hakkab looma juba :)
Täna seevastu on mingi uni peal. Trenni ei viitsinud minna, päev otsa mingit vihma sadanud. Kliendi toodud küpsised on ka mitme peale hävitatud...väsimusega tuleb suur isu magusa järele.
Homme siis hommikul trenni ja pärast massaaži. Edasine selgub juba minu konditsioonist.

Hästi

Teisipäeval käisin K.T.S trennis, mis oli oodatust erinev. Kujutasime ette, et midagi pilatese sarnast, aga võta näpust. Esimene pool tundi oli aeroobikat sammukombinatsionide ja karglemisega ning veidi kummilindiga püsti ja siis jätkus treening matil. Suht hull, hakkas veidi põlvele see karglemine - oleks kinni sidunud, kui oleks teadnud, et nii palju karglemist saab olema. No igatahes sai ära proovitud ning eriti sinna ei kisu.
Kolmapäeval olid tuharad veidi piimhapet täis. Peale tööd otse bodypumpi. See trenn mulle meeldib. Esimest korda siis uus kava: väljaasted olid hullemad ja triitsepsile sai ka kenasti tööd. Lõpetuseks plank...terve lugu oli vaja hoida, jõudsin ma jee... Käed ei jõua, väsivad ära lihtsalt, kui jalgadega küljele astuda on norm, nii kui kätega peab hakkama liikuma, pöörab ülakeha kaasa. Nõrkus ise! Aga tegelikult meeldis!
Neljapäeval oli puhkepäev, kuna ilmaolud ei soosinud hobuse juurde minekut. Tuul puhus liiga hullult. Ja nii ma siis hoopis süvenesin veel pehmekoeteraapiate ja passiivsete venituste uurimisse.
Eile käisin jõusaalis, kuna ilm oli taas ebameeldiv - tore kevad küll, sajab lund, lörtsi, rahet ja puhub jäine tuul. Hmm, mõnitamine ju! Igatahes oli saalis väga hea enesetunne. Tegin Hack kükki tagurpidi (nõrk olen)12x40kg, 10x60kg, 8x70kg, 6x80kg, 6x90kg ja 6x100kg. Ja tundus täitsa jõukohane, aga mõtlesin, et aitab. Uskumatu, bodypumpist olen siis tugevamaks saanud. Terve see nädal on mul väga hea enesetunne, tööpäevad mööduvad kiirelt ja positiivses meeleolus, oleks nagu taas energiat - eks ilusad ilmad ka ju olnud päikesega ja puha. Peale trenni läksime seltskonnaga sööma ja piljardit mängima. Täitsa mõnus oli niisama inimestega aega veeta! Ja õhtu jooksul sain ühe positiivse kõne: kutsikad! Ja enne tööle minekut veel mõtlesin, et kas peaks helistama, tunne oli selline, et N. poegib just reedel. Ja enne kui jõusaali läksin oli tunne, et keegi kutsub mind välja. Veider, mingi kuues meel oli aktiivne vist :D
Täna käisin massaažis, selg oli jälle valusam kui kahe nädala eest. Aga enda eest peab hoolitsema ning järgmisel nädalal jälle. Kuna peale massaaži oli veits vaba aega läksin poodidesse. Mõtlesin, et prooviks teksasid NY-s, aga minu suur reielihas ei mahu ju tibi pükstesse, fail! Läksin selle mõttega, et kotti vaadata ja uusi jalanõusid saada. Koti sain, jalanõusid ei saanud. Ma ei saa aru, kõik vabaaja mudelid on nagu valged. Mismõttes?!? Kevadel hakkab lumi sulama, pori iga nurga peal ja siis panen nagu valged jalanõud? Vaevalt! Igatahes kesklinnast ma asjalikke jalavarje ei leidnud. Eks tuleb siis majakasse minna, seal tundub Rademaris suurem valik. Vähemalt üldtreeninguks sain küll jalavarjud. Pärast sai veel muusikapoest läbi käidud ja ostsin lõpuks uue kitarrikeele. Hm, detsembrist saadik katki olnud ja pole viitsinud ekstra ostma minna. Vahetasin siis kodus keele ära, panin pilli häälde, aga mängida ei viitsi. Keegi mängima ei taha tulla? :D
Hobuse juurde ei hakanud minema, kuna F. sõitis juba mul hobuse ära ning peale massaaži ei tahakski külma tuule kätte minna. Homme lähen kindlasti!

Laupäeva hommikul polnud mingi probleem kell 6 ärgata, isegi veidi varem läks uni silmist. Hüppasin pessu, siis sööma ja Jaxter viis mu veerand kaheksasele transpordile. Tallinnas maandusin siis minutit viis peale üheksat. Sain ühe veidra sõnumi. Trammi oodates ja veidi värisides tundsin rõõmu, et olin ikka paksu jope selga pannud. Dominas oli siis koolitus. Arvasin, et näen ainult ühte tuttavat nägu seal (kuna ta oli juba teada andnud, et seltsi pakub), aga hoopis oli neid Viljandist veel kaks ning Tartust oli õppejõud tulnud ning isegi üks sportlane, kes ka FTks õpib. Vot siis. No Rannama koolitus oli ikka väärt asi! Ma olen igatahes vaimustuses pehmekoeteraapiast!
Peale esimese koolituspäeva lõppu sain autoga ööbimiskohta. Seal vaatasime veidi Simpsoneid, "Californiacationit", kerge söök. Tüübid jõid õlle ja L. arvas, et võiks veini lahti teha. Esimene pudel läks kiirelt, võeti teine. Vahepeal käisime L. naabertänavas külas. Tagasi L. juurde ja hoopis taksoga Haaberstisse külla. Sinna tuli veel rahvast, väike vein jätkus. Mehed muidugi panid viinakokse, rummikokse ja lõpus juba "shote". Aliast täiesti võõra inimesega paaris mängida on veidi keerulisem, kui oma inimesega, aga lõbus on ikkagi. Ma polnudki seda kõige uuemat mänginud... Lahkusime kaks tundi peale südaööd, magama sain poole tunni möödudes. Külas magamine pole minu jaoks kunagi lihtne olnud ning juba kell kuus hommikul tahtis uni ära minna, venitasin tunnikese vee ning oligi otsas. Jalutasin siis jala Dominasse. Vähese une tõttu oli veidi raske kuulata, korraks tahtis isegi uni peale tulla, aga kuna teema oli ikka nii huvitav, und õnneks ei tulnud :D Koolitus läbi, jäi veel kaks tundi bussis loksumist ja lõpuks oma voooooodi!
Täna oli juba täitsa reibas tunne, tööl olles kasutasin ka pehmekoeteraapia võtteid. No töötab, noh!
"Iga endast lugupidav füsioterapeut osaleb sellel koolitusel" - nii kõlasid ühe koolituskaaslase suust kuldsed sõnad!

Eelmisel pühapäeval käisin tallis. Sõitsin tupsuga ära ning otsustasin veel kasulik olla. Otsus polnud kahjuks 100% mulle kasulik. Laiguline pekikuubik otsustas koos minuga sõpradesse jooksu panna. Või noh ma lohisesin lihtsalt meetrit-viis talle järgi pingsalt nöörist kinni hoides. Isegi müts tuli peast. Pekikuubik pani läbi elektrikarjuse. Fail. No telefoneerisin endale talli eest abi ja sain looma kätte. Tallis seevastu oli kukupai. Mnjah, seega sai pekikuubik 45min kordel siblida, pekk võdisemas. Õhtul käisin veel bodypumpis. Elus esimest korda! Ja meeldis. Õhtul oli aga kael valus. Esmaspäeval oli pööramine ja pea kallutamine mitte minu teema. Sain teibi peale ja õhtul veel laserit.
Kolmapäeval uuesti bodypumpis. Eile käisime L. koos tallis. Ta sai suure halliga sõita ning mina sõitsin oma loomaga. Haha, tupsul oli perse lusti täis. Kui talli jõudsime jooksis terve kari mööda koplit ja taguotsad paukusid taeva poole. Melassi söövad :D Ratsa ka üllatas mind, vehkis kaks korda taguotsa kõrgemale. Ja lõpus hakkas jonnima, kui kari sisse lasti ja ma tal suvalt siblida ei lasknud. Vehkis peaga, hakkas kiirelt liikuma, ei allunud säärele ja ratsmest ei teadnud ka midagi. No mina ka jonni ei jätnud, lõpetasime ikka siis kui ta midagi hästi tegi. Seekord töötas paremini vasakust jalast. Kuna libe oli, galoppi ei teinud.
Homme hommikul siis Tallinna bussile, et 10 Rannamaa pehmekoeteraapiate koolitusele minna. Hetkel on ei-viitsi peal, aga eks koolitusel asi muutub ikka positiivses suunas.

See nädal on peaaegu juba otsas. Aeg läheb ikka päris kiiresti. Esmaspäeval käisin trennis, kus oleks äärepealt kangi alla jäänud. Peale õhtust vahetust on väsimus ikka korralik, aga trennis on vaja käia. Kangil oli vaid 32,5kg, aga viies kordus oleks võinud veidi häbistavalt lõppeda, kui oleks kangi alla jäänud. Maadleja juba hakkas mulle appi tõttama, aga punnitasin ise ülesse. No rinnalt surumine pole mul kunagi hea olnud, rahuldaval tasemel. Kuigi jah, viimasel ajal olen nagunii nõrk.
Teisipäeval uisutama ei viitsinud minna, kuna hetkel ei saa endale traumasid lubada. Kolmapäeval ei olnud peale õhtust vahetust tuju kuskile peale kodu liikuda. Neljapäeval sai taas trennis käidud, normaalne trenn. Hack kükis (tagurpidi) tegin isegi 50-60-70kg seeriad. Päris asjalik hetk tundus.
Eile käisime zumbas. Hmm, see oli suht hull: keskmine pulss 141, max 171. 56min sai 588 kalorit kulutatud. Aga näost seejärel nagu tomat olla, vot see polnud väga meeldiv. Tempoga uusi samme õppida, kui pole aeroobika-tibi, on ikkagi pingutust nõudev. Ja hüppeid oli liiga palju ning põlvest alla laskumisi. Ei sidunud oma põlve kinni ka, vähemalt parem hüppekas oli mul toetatud. Muidu oleks vast ketsides tõmblemisega äkki uue hüppeliigese välja väänamise saavutanud. Kokkuvõtvalt võib öelda, et lombakana on ohtlik sinna minna. Ja põlv on täna ka tundlik, olin ju just põlvevalust lahti saanud...
Nädalavahetustel ma magada ei oska (nii kui õues valgeks läheb). Olin valmis juba pool seitse ärkama, aga ärkasin kolmveerand kaheksa. Söök sisse, vahetasin riided ja 9.20 bussiga linna. Massaaž seljale oli täna talutavam, aga seevastu tuharate masseerimisest on mul nüüd sinikad järgi, et ikka kauemaks mälestus jääks. Nagu E. ütles, et no ma teen kohe nädala jagu sulle. Ma juba tunnistasin talle laual olles, et tahaks talle teise jalaga virutada, kuna nii valus oli! Kui võtta VAS skaalal siis 9/10. 10 palliga paneks pildi tasku! Muidu oli tip-top.
Pärast massaa1zi üks rahustav tee meega ja liikusin Portasse, kust mind varsti peale võeti. Edasi võtsime K. peale ja maandusime Villemis. Sealne omlett seente ja juustuga on tõesti hea! Polnudki ammu juba seal istumas ja söömas käinud. Kõhud täis, käisime veel rannast läbi, sai pilte tehtud ja koju.
Kodustega sai toidupoes käidud ning tahtsin Bauhofist uusi kummareid endale, aga kuna ma ei oma nr 37 ega 38 jalga, siis jäin tühjade kätega. Vanadel kummikutel on tallas väike auk, kust ikkagi veidi niiskust sisse trügib, talli jaoks ju kõlbaks, linnakummikuid on uusi vaja!

Plirts-plärts, käes on märts.

Kohe esimesel kuupäeval käisin trennis. Jõudu ja tahtmist oli nii palju, et sai veidi üle pingutatud. Nimelt isegi eile olid mul veel parem triitseps ja kõht valusad. Neljapäeval ei viitsinud üksinda trenni minna, sest väsimus oli ka peal ja peale poolt seitset õhtul trennis käimine polegi minu jaoks. Eile oli veel õhtul linnas tööd teha ja selle asemel, et end ribadeks tõmmata, otsustasin trenni mitte minna. Söömine on kolmapäevast reedeni puhta möödas. Ma ei saa aru, miks mul nii suur vajadus on endale magusat pahna sisse ajada (sefiirid, kommid, präänikud). Loodetavasti möödub see kiiresti!
Täna hommikul sai massaažis käidud, tassikese tee kõrval juttu aetud ja tagasi koju. Talliriided selga ja peale suusatamise vaatamist kohale ma jõudsingi. Hobune oli alles ja nõustus koplist ära tulema. 5min kordet ja selga. Uimerdas täna, seega oli tema sonkimist suht palju. Selle aasta esimese galopi proovisime ka ära. Lidutas kõrvu, tõmbas selja pingesse ja hea, et kurvis aeda ei ramminud :D Ega ta vaimustatud pole, et peab end rohkem liigutama kui hädavajalik. Viimasel korral hakkas vist pingutusest köhima, kuna aktiivne treening lõi sekreedi liikuma. Kari lasti sisse ja siis oli paanikaosakond. Nüüd oleks hobune jooksnud küll, samm läks särtsakaks ja häälepaelad lasi ka valla. Seejärel võtsime väikese hobuse ette. Veidi meelitamist ja saime päitsed pähe, nööri külge. Siis ei tahtnud väga boksist välja tulla, väljas püüdis veidi võidelda, aga muidu oli täitsa viisakas. Tegin mõned pildid ka, mis albumis teistele vaatamiseks.

See nädal oli hea nädal: kolmapäeval lühendatud päev, neljapäev vaba, reedel taas tööle ja nädalavahetus. Mis nii viga tööl käia :D
Kolmapäeval jõudsin uuesti trenni, hea alustus. Tegin aeroobse trenni, kuna see kulub mulle ära. Peale haigust on kohe "Puste aus" ja ongi kõik. Ega mulle ju väga aeroobne vehkimine ei meeldi, aga ikkagi vaja teha. 45-60min kannatab teha küll kui pleier peas. Ellips isegi istub viimasel ajal, ratast saalis nühkida on kuidagi tuimem. Neljapäeval sai siis meie Eesti 93. aastaseks. Hommikul vaatasin paraadi, siis lugesin Tammsaaret, õhtul vaatasime presidenti vastuvõttu. Reede läks kuidagi ilma olulise tegevuseta mööda. Õhtuks oli kuidagi suur väsimus tekkinud, et hetkeks lasin teleka ees horisontaalis isegi silma looja.
Nädalavahetus oli seevastu aga asjalik. Lõpuks jõudsin (peale põlvetraumat ja haigust) talli. Polnud kolm nädalat hobust vaatamas käinud, luuser. No igatahes eile mässasin tallis 4h, hobune algul kordele ja siis läksin selga. Oli ekstreemsuse tuju. Viimati käis mul hobune sadulas novembris. Et siis kena kolm kuud tagasi. Aga midagi ekstreemset ei toimundki. Jalutasime ja veidi traavitasime ja oli näha, et kringel ei jõua rohkem. Kordetasin poni ka, küll alles vudis, särtsu tal ikka on.
Täna olin tallis 3,5h. Tõin koplist hobuse, kraapisin puhtaks, varustus selga ja välja. Jooksis kordel ca 15min ja ratsa 30min. Veidi pirtsutas ka täna mul, et ei taha ja vehin peaga või igaks juhuks siblin rohkem kui vaja. Aga tegelikult on ta tubli. Noor hobune ja ei tee suurt numbrit sellest, et kolm kuud pole keegi seljas käinud. No isa on tal ju ka selline, et aasta aega seisab, ikka samasugune. Galoppi täna ei hakanud tegema, kuna tasakaaluga oli sügisel veidi raskusi ja platsil on põhimõtteliselt üks suur rada sisse tallutud ja ümber laiub palju lund. Kuna J. mulle juba eile poni pakkus, mõtlesin, et täna ilus ilm võiks ju täitsa proovida. 7-aastane leedukas, kes käinud 2000km reisi Musta mere äärde. Vot selline tegelane. Särtsu on poisis küll, tugev tegelane, et jõudis mind vedada :P Pisike rakett, läheb kohalt kiirelt, traav on nagu õmblusmasin, aga ponidel ongi ju nii. Täisistakus loksutab ikka suht palju, eriti kui oled harjunud suurtematega sõitma. Aga täitsa vahva tegelane, inimesega suur sõber, kuid samas väljas olles kraakleb teistega korralikult.

Ongi ju normaale unes näha, et sind tulistatakse. Asi siis oli selles, et kolleeg tahtis minuga ühe pt. osas konsulteerida. Läksin haigla 0-korrusele, sinine vorm seljas, ning olin valmis asja lähemalt vaatama, et mis siis naisterahva osas ette võtta. Ma olin seljaga ruumi sissepääsu poole, naisterahavas lamas kušetil ning kolleeg minust vasakul. Äkki tormas üks hull tüüp sisse ja kõlasid lasud. Ma kukkusin kõhuli ja tundsin, et mul alaselg, ristluu pk valutab. Naisterahvas sai lasud kõhtu ning kolleeg õlga. Ja hull põgenes sama kiirelt kui sinna ilmus. Kuulsin, et keegi liigub veel maja peal ringi ning vedasin end väljapääsu poole, et abi kutsuda.
Normaalne, jah?!?
Põhimõtteliselt vaatasin eelmisel õhtul Eesti laulu teist poolfinaali ja lugesin enne magama minekut "Tõde ja õigust". Poleks oodanud, et selline reaktsioon tekiks... :D

Selle aasta esimene...haigus

Just sain hakata uuesti trennis käima. Jõudsin isegi kolm korda juba trenni ja siis oli puuks... St jäin haigeks. Laupäeval peale aeroobitsemist oli hiigelsuur väsimus peal ja pühapäeval oligi nii. Igalt poolt valutas, iiveldama ajas,kuigi kõht ikkagi läks tühjaks ka. Palavik oli tagasihoidlik, kuid enesetunne sant. Nõmedaks osutus see asjaolu, et haigus ägendas taas mu põlvevalu...
Esmaspäevast kolmapäevani siis ravisin end kodus. Esmaspäeval oli veel haige tunne täiesti olemas. Vastu teisipäeva magasin ma peaaegu 11h, ulme. Aga enesetunne oli hea. Tavaliselt magan ju 7,5-8h kanti. Varasemalt ei suutnud ma aru saada inimestest, kes pidevalt vajavadki nii palju und. Tundub ju raiskamisena, kui 24st magad 11h. Mida sa siis selle 13h ikka korda jõuad saata. Aga haigus on ikkagi vabandus küll, mis sellest et peaaegu pool päeva maha magasin. Põhimõtteliselt veetsime koos Jaxteriga need päevad end meditsiiniliselt harides: dr. House'i vaadates :D Normaalne on ju 15 osa ära vaadata :D Deam, how I like this man!
Väike vahemärkus - olen ratsutamiseks valmis: sain uued püksid kätte, ilusad ruudulised ;)
Neljapäeval sai siis tööl veidi asju organiseeritud, keda kuhu panna, aga ega graafik nii roosiline ju polegi. Täna vaatasin ka ja põhimõtteliselt mõne üksiku augu leiaks heal juhul märtsi lõpus. Ega sellisel ametil polegi ju sellist võimalust, et töö saaks kunagi otsa.
Igatahes sain tulud ka deklareeritud ja ongi nädalavahetus. Mainiks veel nii paljut, et külmast on kopp ees! Tahan sooja ilma ja kevadet!

Nojah, reede ei alanud hästi. Suutsin hommikul libedal trepil käna panna. Vask põlv väändus halvasti. Võimalik, et väänasin mediaalset kollateraalsidet veidi. Asendi järgi pakun. Ajasin kiirelt püsti, põlv kange, ja liipasin siis bussile, et tööle jõuda. Tööl sain õnneks kohe külma peale panna. Ei hakanud lumehange hüppama... Paar tundi laksust möödas, tõusin arvuti tagant, silme ees virvendasid laigud. Otse vaadates oli norm, nii kui silmi liigutasin olid mingid virvendavad täpid ja surumistunne otsaees. Surumine läks üle valuks,mis lokaliseerus siis paremale. Nagu mul ikka kipub peavalu olema. Iiveldama ajas ka. Nii tore. Võtsin siis lõpuks valuvaigisti ja töökaaslane näitas paar võtet, millega saaks ehk peavalu ära ja ülla-ülla lõunaks tõmbuski tagasi ja pealelõunaks oli möödas. Kuna põlv valu aistingut andis, teipisime koos töökaaslasega (tal praktikat tarvis) põlve. Teibid peale oli koridoris lausa lust kõndida.
Eile käisime E., ja M.ga 3-D kinos. Päris fun oli, kuna pole varem käinud. Suht veider, kui laip sulle näkku ujub. Sai ära proovitud. Enne sai veel niisama linnas chillitud ja pannkooki söödud.
Täna käisime E.ga nuusutamas. No mõni lõhn oli ikka väga hea! Käisime L.-l järgi, poest läbi ja meile.

Pühapäeval sõitsin talli. St peaaegu, tallitee oli täis tuisanud ja traktor lükkas alles lund ära, seega sõitsin bussipeatuseni. Edasi kalpsasin, porandid käes, talli. Hobune tuli kenasti koos minuga sisse. Väga pussakas polnudki. Hobune puhtaks, nänn selga ja välja jooksutama. Plats kannataski tol hetkel vaid kordetamist, kuna pool platsi on endiselt süav lumi. Äkki on nüüdseks sula oma töö teinud. No igatahes ca pool tundi sammu-traavi ja tagasi tuppa. Vitamiinilaks (porgand) tupsule ette ja mõtlesin, et tooks teise pussaka sisse. Teine pussakas on tupsu õde. Aga nii kui ma olin tupsu koplisse tagasi viinud ja lootsin õega veidi sõbruneda, lidutas tupsu kõigile kõrvu ja ei lubanud kedagi teist minu juurde. Nii, et kas tõesti võibki nii olla, et tups on veits armukade? Ja põhimõtteliselt ma siis õde kätte ei saanudki sel korral. Järgmisle korral proovime uuesti :D
Hetkel olen kangekaelne, täpsemalt siis paremalt poolt. Täna käisin laserit saamas, homme uuesti. Loodan, et saan kangekaelsusest lahti.
Aga homme on reeeeeeeede! :D

Vahepeal midagi suurt korda saatnud pole. Eelmisel nädalal peale Viljandis käiku jäin tõbiseks. Vaevalt, et sellest, pigem varem kuskilt batsillused või viiruse külge saanud. Karvased ja sulelised ju haigeks jäänud igal pool, kus liigud. Mõne inimese niitis kohe päris nädalaks haigevoodisse. Mul oli lihtsalt kurk valus oma 3 päeva ja suurim sõber nohu naases ka sügistalviselt puhkuselt. Novembris sain tast lõpuks lahti, oli teine ju augustikuust mul igapäevane nuhtlus. Mis seal ikka, külmetuste hooaeg täiel rinnal. Igatahes palavikku ei suutnud välja punnitada, parem ongi!
Trenniga on halvad lood: eelmisel reedel tundsin juba, et kuidagi veider oli. Ja laupäeva õhtul jäingi tõbiseks. Seega sel nädalal trennis ei käinud, loogiline ju. Mida ikka tõbisena sinna ronida, et oma haigust veel pikemaks hakata venitama. Järgmisel nädalal võiks ehk juba naasda. Tööl võimlen ju ikka klientidega kaasa ja kodus tegin ka sel nädalal kaks väikest võimlemist. Räägitakse, et kerge võimlemine pidavat haiguse korral tervist tugevdama. Raske mõõta, kas tõesti paremaks teeb.
Kui viimati tallis käisin, ei saanud tupsuga suurt midagi teha. Sedula oli modelliks uutele tekkidele, päitsetele ja nööridele. Pärast mõtlesin, et läheks tupsuga äkki metsa. No kalpsasime üle suure valli metsavahele, aga kalpsasime taas tagasi, sest tema vajus ju läbi lume :/ No vähemalt sai hobune taas puhtaks kraabitud ning vähemalt rutiinist (karjast) välja.
Viimase kolme nädala jooksul olen end ilukirjanduslikult harinud: V.Hugo "Mees, kes naerab", Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus" läbi loetud ning hetkel loen Gogoli "Surnud hinged". Ei tea, kust mul äkki selline huvi raamatute vastu taas tulnud on. Ime, et 3 nädalaga lugesin üle 700 lk ja praegusest raamatust on juba üle 100lk loetud. Aga lihtsalt meeldib. Viimased paar aastat olen vaid erialast materjali lugenud ja mõne ilukirjandusliku raamatu aastas. Praegu esimese kuuga juba kaks raamatut.
Eile käisime Jaxteri perega Tervises suplemas. Ujusin 10 otsa, sulistasime veidi lastebassus Jannuga, käisin Jaapani vannis hulpimas, Türgi saunas istumas, soolasaunas avastasin, et näpp veidi katki (hakkas teine peale soolaga määrimist kipitama). Ja kuna Jannu juba pestud oli, saigi lõbu läbi. Eks järgmisel korral lähme Jaxteriga siis niisama SPAtama. Tore oli!

Aasta esimesel töönädalal tekkis isegi mõni auk graafikusse, seda õnne on harva :D Esmaspäeval oli nii mõnigi inimene agar oma halba tuju meie peale välja elama. Mõni inimene oleks vist hea meelega oma kaasmaalase ära söönud. No on ka ju üks kena lause, et eestlase parim toit on teine eestlane. Ja tõesti jäi selline mulje, et uuel aastal on osa rahvast kurjemaks muutunud. Õnneks järgmistel päevadel olid kõik pealtnäha jälle rõõmsad. Ei tea, kas aasta vahetumine siis neil nii keeruliselt mööda läks või hoopis euro tulek neid närvi ajas või on eestase parim sõber lumelabidas endast jälje jätnud. Kaua sa jaksad end iga päev välja kaevata, et tööle või koju saada.
Trennis sai vanas saalis käidud vaid kaks korda sel nädalal, seal jälle ei saanud pulssi ülesse. Ma juba olin täitsa rahul, et trenni keskmine juba 115 kanti hakkas vaikselt liikuma. Viimased trennid olid jälle rahulikud, keskmine jäi veidi üle 100 ja kulutatud kaloreid alla 400. Hm, ei teagi, mis teistmoodi olnud. Püüdsin ikka samamoodi, esmaspäeval tegin isegi jalapressi 50kg parema jalaga, mis on minu jaoks ikka väga hea saavutus. Ja neljapäeval sain isegi jälle 35kg rinnalt ülesse lükatud 8 korda. Hakkab vaikselt paremaks minema.
Kolmapäeval käisin sõitmas, esmakordselt siis 2h järjest. Esimene tund läks metsa, teine oli normaalne.
Reedel alustasin V.Hugo "Mees, kes naerab" lugemist. Tundub hetkel isegi meeldivat. Vahelduseks võiks end kirjandusalaselt ka ikka harida.
Eile käisin tallis. Esmalt jooksutasin uut ruunapoissi. Pidi suur sõber olema, aga ehmu-ehmu. No ehmataski mul käe kõrvalt end õhku ja eemale ning siis pidin talle järgi sumpama lumes. Õnneks läks hästi, kuna jooksis karja juurde sõpru otsima ja sain ta sealt uuesti kätte. Kordel toimis küll, sõbralik on ka. Ainult pisike, s.t kleenuke, lihast tahaks juurde saada. Aga arvata võib, et ta varsti mööda merd Soomemaale ära sõidab. Siis käisin oma tupsul järgi, kes tuli rahulolevalt minuga kaasa. Sai veidi kordel joosta ja siis porgandit süüa. No tema nüüd küll kleenuke pole, kõht on ümmargune :D No äkki suveks saame mõlemad end paremasse vormi ja kõhud trimmi :D Unistada ju võib... :P

Uus

Esmaspäeval käisin vaatasin kringli üle ja söötsin hobustele porgandeid sisse. Tegin veits pilte ka. Esmaspäevane jõusaali trenn oli väga hea: rekordraskusi oli harjutustel päris kenasti. No eks see jõulusöömingu tagajärjel. Lõpuks ometi on trennis pulss normaalne, reageerib koormusele, kuid puhkepausil taastub endiselt päris kiiresti. No eks kohvist veidi abi ka ikka.
Aastavahetus möödas. Sai isegi küüned ära lakitud (nii vähe kui mul üldse seda võimalust veidi pikemate ja värvitud küüntega olla lubatakse). Esmaspäevast hakkavad massaažid, seega tuleb jälle ära lõigata... Nägu sai ka pähe tehtud, vahuvein kaasa võetud, kook, fotokas ja külla. Kuna kostitajad ja muu rahvas tundusid kainusklubi liikmed olevat, pidin ise oma vahuveiniga hakkama saama... Ja sai lapilise poolt valvatavas hoones käidud.
Lund endiselt palju. Uus aasta hakkas juba jamaga: Spordihalli katus langes sisse. Seega tuleb hakata siis kesklinnas jõusaalis käima... Poodi pole veel jõudnud, nii et euro-teuro't pole saanud veel kulutada. Veider, et kroon ära kaob. Plaanis oli mul nagunii uus rahakott osta, peab siis luurele minema. Või meisterdaks ise kukru, kuhu kogu see sendijama ära mahuks?
Homsest algab siis tööaasta 2011, mis eelmise aasta seisuga graafikutele piiludes täitsa töine tuleb.