Täna käisid E. ja L. külas. J. ärkas ja mingi võõras naine majas müttamas :D Tore oli, käisime veel mere ääres jalutamas. L. tegi väikese supluse, Nessaga müttasime ka madalas vees. Mul on vist teravate hammastega sukelpart :D Naudib vett täiega, sukeldub vee alla peaga. Ja kargas nagu segane mul rihma otsas vees. Siis koer koju puhkama ja jalutasime E. ja L. poodi ning siis koju sööma. Ilm kiskus vihmale ja külalised lahkusid.
Õhtul oli esimene koolitund Nessal. Väike elektrijänes oli ta, esimesena ringi vaatama, teisi uudistama kui koerad aias lahti lasime. Julge on küll, siiberdas teiste omanikkude juurde, möllas teiste koertega. Täna proovisime "kõrval" ja "siia" käsklusi, kõigil kutsikatel ja peremeestel läks hästi :) Pärast veel mäng aias ja oligi tehtud. Autos märkasin, et puuk oli end koera pähe jalutama sättinud, oht sai likvideeritud.
Homme juba reede ja 1/3 puhkusest hakkab otsa saama juba. Natuke kurb on passiivselt puhkust veeta, aga äkki ongi parem, kui end puhkusel trenni ja hobustega lõhki ei rebi ega kuku...

Reedel toodi mulle pudel veini, mis mekkimist ootab. Aga üksinda ma jooma ei hakka. Keegi seltsi ei taha tulla?
Laupäeva õhtul sai Kablis käidud külapäevad ja anti paadile nimi. No me läksime tutvuste kaudu sinna, vaatasime ja kuulasime bändi ära. Normaalne muusika oli. Ilm oli vaheldumisi kuiv ja vihmane. Aga chill oli.
Pühapäeval ei teinud midagi erilist. Kuna oma konditsioonis on mul võimalused nagunii piiratud. Tegin koeraga tiiru, käisime poes ja rohkem mitte midagi.
Esmaspäeva hommikul koeraga hommikune tiir, proovisin sörkida, põrutab ikka rindkere, no mingi nelja tänava jagu sai terviserada pidi sörgitud. Heegeldamine jätkus lõuna ajal päikese käes rõdul.
Eilne hommikune tiir koeraga kujunes kuidagi raskemalt, parema hüppeka eesmine pk jäi kangeks, maandumisel isegi valus, rääkimata rindkere tundmisel igal toefaasi jõudmisel. Sant on sant. Heegeldasin ikka käist. Õhtul tuldi külla koogiga, mis meil ikka koogi vastu olla saab. Enne kella 22 läksin koeraga teisele tiirule, jalutasime tänavate vahel. Tal on mingi komme, et peab kõik lombid läbi käima, no veehirmu tal pole :D Ahjaa, kaks alumist hammast on lännu tal.
Täna juba voodist väljudes oli jalg valus. Öösel ei saanud ka normaalselt magada, kuna parema poole roided ja lihased on ikka valusad, pööramine oli taas nii keeruline. Ei suuda ju terve öö samas asendis magada... Peale hommikusööki otsustasin, et lähen ikkagi koeraga rahulikule jalutuskäigule. Mere ääres jalutasin vanad mehed oma koertega, imelik. Eile hommikul nägin noort meest palja ülakehaga koos koeraga jooksmas :D See oli ilusam pilt kui tänane viigipükste ja pintsakuga oma pitsut jalutav härra :P Aga jalavalu leebus, see on positiivne. Rindkere osas selgub öösel, kas üks päev põrutusevabana annab olukorra paranemise või mitte. Aevastasin just, see oli ikkagi ebameeldiv. Täna sain lõpuks käised valmis! Võttis aega, hommikul sain juba esimese valmis ja siis selgus, et pean ikkagi uuesti tegema, et laiem oleks. No, mis sa teed kui muskel pole standardis :D Nüüd on vaja kokku õmmelda tükid, nöörid sidumiseks ja ilus äär ka. Eesmärgiks on reedeks valmis saada. Ja siis on vaja üritust, kuhu seda selga panna. Seega, kes minuga peole tuleb?

Teine puhkus ukse ees

17ndal käisin tallis. Esialgu läks kõik normaalselt ja plaanipäraselt. Läksime veel põllule traavitama ja jalutama, olin valmis lõpetama ja talli minema hobusega, aga asjad ei lähegi nagu plaanitud. Sajatuhhiga kihutas eikuskilt üks kirju rattur, Sahara muidugi ehmatas ja tõmbas selja küüru ja oli alt läinud. Kukkudes suutsin isegi veel mõelda, et ma ei taha kukkuda, aga ta oli krdima kiire kannakaga asja juba minu eest otsustanud. Ja nii ma matsuga maha lendasin, tõmbasin end küll kägarasse, aga ikka suutis mind jalaga riivata. Ei olnud mõnus, hinge tõmbas kinni. Eriti irooniline lause kõlas veel ratturilt: "Ega te haiget ei saanud?". No sain ikka küll, aga mul oli vaja hobusele järgi joosta, polnud aega mõelda, et rindkere valutab ja raske hingata. Prrr, oleks tahtnud sappi pritsida, aga nagu mainisin, oli kiire. Mulle tundus, et mul läks taga ajamisele oma 10min, tegelikkuses võib-olla vähem. Aga mööda kopli äärt edasi tagasi joosta tundus pikk küll. Lõpuks rahunesid märad maha ja sain ratsahobuse kätte. Siis selgus, et jalused on sadula küljest kadunud, kuna ta ju võpsikust läbi lase ja siis vast okstesse kinni jäi. Viisin hobuse sisse, võtsin lahti. Läksin märakarja tunginud ruunale järgi. Parandasin veidi elektrikarjust ja lõpuks jalutasin hobuse trajektoori mööda jaluste otsingule. Õnn, et leidsin, arvasin juba, et pean uued rihmad ja jalused asemele ostma :D Viisin hobuse välja tagasi ja vahetasin riided. Ennäe, oranž särk oli seljas lausa roheliseks muutunud. Juhtub. Õhtul sai kiirelt saunast läbi hüpatud, kuna värsked traumad ju sooja ei talu. Öösel oli muidugi raskusi külje keeramisega, kuna see tekitas ikka hullu valu.
Ja veider on see, et enne esimest puhkust sattusin EMOsse küllaltki tõsise tervisemurega ja nüüd enne teist puhkust suutsin end vigaseks kukkuda... Mis toimub?
Esmaspäeval sai tööpäev üle elatud ja õhtul ikkagi EMOsse kontrolli mindud. Mul läks hästi kiirelt, kokku veidi üle poole tunni. Röntgen oli puhas, kuid pehmed koed kahjustatud. Diagnoosiks sai pindmine rindkerevigastus, rinna kontusioon. Süda rahul sai koju minna. Ja teibituuning oli mul ilus :D
Teisipäeval sai öökinost läbi hüpatud, uskumatu, kui palju rahvast eelistab magamise asemel kinos passida. Aga samas, suvi on ju!
Kolmapäeval andis selg jälle hullemini tunda, õhtul veel Jannu sünnal ka nagu hunnik õnnetust, selg kange ja valus. Laualt nõusid korjata paari kaupa kujunes juba raskeks, rääkimata siis taldrikuvirnast või millestki suuremast. Kuna kõhtu oli liiga palju sööki mahutatud, mõtlesin, et lähen üritan koeraga väikese tiiru teha. Koer oli nii närvis ja muudkui tiris ja tekitas mulle valu veel juurde oma trügimisega. Õhtul võtsin teibid ka maha.
Täna üritasin tööl end min liigutada, et asi ikka maha rahuneks. Hommikul sai Fastum-Lioton segu määritud ning tänane tööpäev sai üle elatud.
Plaanis oli koertekool täna, kuid helistasin koolitajale ja pidasime paremaks, et 33kraadise kuumaga ei jaksa koer küll midagi teha ja seega alles järgmisel nädalal esimesele katsele.
Homme pealelõunast hakkab puhkus.

Ükstakõik...

Kolm nädalat tööd ja õlavöötme lihaspinged ongi naasenud, see on see kui teed massaaže ja tahad inimestele head teha ning trigerpunkte vajutada. Konveieris ei ole mõtet end lõhkuda, kui poole tunni tagant astub uus inimene sisse... Vaikselt mõlgub mõttes juba kuskile mujale minna, kus minu püüdlusi ka hinnatakse. No muidugi, osad kliendid on väga tänulikud ja toovad lilli/kommi vms, kuid sellise raha eest ennast lõhkuda? Sel pole ju mõtet. Mulle meeldib mu töö, kuid poole tunniga ei saa keskenduda inimesele ja püüda aru saada, kust on probleem alguse saanud. Hakkad just aru saama ja siis jääb ravi pooleli, kuna järgmine juba trügib uksest sisse. Õnneks on hetkel neid trügijaid vähe, enamik ootavad ilusasti ukse taga kuna neid kutsutakse.
See selleks. Nädal tööd ootab veel ees ja siis saab jälle puhata. Koer kasvab, käime jalutamas, üritame veidi õppida. Kahel päeval nädalas enne tööd käin jõusaalis ära, sest peale tööd lihtsalt on kopp ees. Inimestega suhtlemine väsitab, ja see, et ma manipulatsioonidesse nii palju energiat ära raiskan... Talli jõuan viimasel ajal harva - kord nädalas, lihtsalt ei viitsi. Pole tahtmist, et iga minut seal veeta. Ma isegi ei tea, miks :( Hobused on minu jaoks terapeutilised: lähed sinna, unustad kõik muud mured, tegutsed, naudid. Aga ei viitsi. Ja autosõiduga on veel masendavamad lood: pole üle kuu aja sõitnud ja ei taha ka. Ma ei leia endas tahet sõita, pole mingit reaalset eesmärki mille poole püüelda. Mul on vaja sõita, aga ei taha. Oleks võinud koolieksamidki ära teha, aga mul on ausalt ükstakõik. Ja kisub sinnakanti, et juba kõigest on ükstakõik - mitte midagi ei tee ma enam hinge ega pühendumusega. Midagi on kaput.
Üritan endale boolerot heegeldada, ehk suudan sellele pühenduda ja kiirelt valmis saada...

Käisin hommikul ratsutamas. Tee, mis tahad, vahepeal nagu ei viitsi...aga iga kord kui jälle hobuse juurde jõuan, on see lihtsalt nii hea. Peale 35min trenni kastsin ta veega üle, et tal veidi parem tunne oleks. Sai paar porgandit ja veidi talli ees muru näksida ning tagasi karja.
Jaxter ajas oma heegeldamisega mulle ka isu peale. Nii, ma siis lappasin kudumis/heegeldamisajakirju ja leidsin sealt kaks projekti. Uuel nädalal siis lõnga otsima nende jaoks ja saab alustada. Ja lõpuks ometi sai üle-eelmisel suvel alustatud valge heegeldatud kampsun valmis. Tuli veidi arutada ja äär uuesti teha ning nööbid ette õmmelda. Mõeldud, tehtud, nüüd on vaja ainult sündmust, kuhu see selga panna :)
Õhtul E. koos kinno "F&F 5" ning homme suure tõenäosusega ilusaid hobuseid vaatama :)

Kaks töönädalat möödas, kaks veel ees. Viimased päevad tööl on suht kapsa olemisega möödunud. Midagi ei anna teha ka, et seda õhku sinna ruumi saada. Aknad lahti, ventikad töötavad, aga ikka õhk seisab. No ma vähemalt ei pea võimlema eriti, kahju oli eile ja täna kohe patsientidest. Kolmapäeval olin hea inimene ja organiseerisin kiirelt tuttavale aja spordiarstile ja esmaspäevast minu vastuvõtule. Vahel võin ma hea ka olla. Ahjaa, teisipäeval väntasin peale tööd talli, vaatasin hobuse üle, andsin porgandit ja väntasin koju tagasi. Metsas liivasel, metsaveomasinate poolt ülesse küntud pinnasel oli tükk tegemist selle rattasõiduga. Sain jälle ühe trenni kirja, haha :P
Täna käisime mitmekesi koos koeraga mere ääres. Koer hullas päris korralikult ja sõi vetikaid :D Tänane oli esimene jalutuskäik, kus me Nessaga kahekesi polnud :)
Homse päeva plaanid lahtised, õhtul plaanis kino. Pühapäeval võiks ilusaid hobuseid vaadata. Aga see veel selgub.

Jaanid möödas

...ja suvi läbi. Tegelikult osutusid jaanid isegi oodatust huvitavamaks. Sai külas käidud ja chillitud. Järgmisel päeval veel koeraga samas kohas käidud. Nessa muidugi leidis, et kraav on jube lahe, kus edasi tagasi sopa sees joosta. Nii ta külma veega üle kallatud ka sai.
Laupäeva õhtul oli K. sünnipäev. Mõnus grill-chill koos köieveo ja võistluse ning viktoriiniga. Ni õhtu lõpp võttis veel eriti positiivse pöörde :D Vahepeal käisime kodust jooki juurde toomas :D Tänan, K!
Pühapäeval sai koos seltskonna ja koeraga Vändras käidud. Sinna sõit läks väikese roobertiga, koera poolt muidugi :D Kohapeal oli päevamagnet muidugi minu koer. Keegi ei suutnud vastu panna lihtsalt :D Tagasi jõudsime õhtul ja ilma viperusteta.
Esimene töönädal läks üle ootuste kiirelt. Esmaspäeva hommik muidugi oli mitte nii meeldiv: esimene äratus poole 5 ajal, siis üritasin edasi magada ja peale 7 otsustati dushiruumi koristama hakata ja nii tuligi unele ots. Köögis suutsin ühe muna katki teha, nii, et pool oli käes ja pool laual. Ja siis selgus, et koer oli rõdule nr 2 teinud. Ja ausalt ma poleks tahtnud tööle minna. Kuid päev läks edasi ja tuju paranes ning lõpuks jõudsin isegi jalatrenni. See oli nii hästi tehtud, et eile veel andsid tuharad ja reie tagaküljed oma kangusega tunda. Õhtul sai veel naistega väljas söömas käidud ja asi edenes heas suunas.
Seevastu järgneval päeval sõimati mind tööl venelaseks ja ei saadud aru, miks ma vene keeles ei soostu rääkima. Noh, ma ei tea kohe :D
Neljapäeval sai taas trennis käidud ja eile õhtul sulistasime koeraga veidi meres, st tema sulistas pigem :D