Jõulud

Tänane jõululaupäev ongi otsa saamas. Pere keskel sai hapukapsast, liha ja verivorsti sisse vitsutatud. Kõrvale ema tehtud marineeritud seeni, kurki ja kõrvitsat. Kui ema süüa teeb, ei pea nurisema ;) Isegi mõned kingid läksid jagamisele, kuigi jõuluvana ei pidavat tulema...
Eelmisel reedel sai uhkel jõulupeol käidud. No polnud viga, süüa sai, juua sai ka. Vein oli kella poole 23 juba otsas, aga tikuvõileibu jätkus kauemaks. Jõudsime ikka koogi ära oodata, kohvi enam peale kella 23 ei tahtnudki. Üheks õhtuks sai end ilusaks tehtud. Ega viimasel ajal polegi põhjust olnud oma meigikoti avamiseks ja kapist paremate riiete välja otsimiseks. Lihtne põhjus - mul pole ju eraelu, et kuskile välja minna. Aga täitsa hea oli end ilusate inimeste keskel hästi tunda!
Ja ma arvasin, et päkapikud ei käigi... Enne jõuluaega on inimesed eriti tänulikuks muutunud. Tore kui sulle ilusaid sõnu öeldakse ja tänutäheks kommikarp vms tuuakse ning kallistatakse. Ja võin julgelt öelda, et mulle meeldib mu töö. Mõnikord olen ma lihtsalt väsinud, kuna mõnede inimestega suhtlemine on veidi raskem kui teistega. Hea tunne on kedagi aidata!
Sellest nädalast uuesti saalis tagasi, kuna rühmatreeningutes ei tunne end väga koduselt. Eelmisel nädalal sai neid proovitud ja tegelikult saaks vast hakkama ka, aga saalis saab oma tempoga teha nii kuidas jaksu on. Teisipäevase trenni järgselt olid triitsepsid valusad, veider. No trenn väga ei sujunud ka. Eile sai pärast lühendatud tööpäeva ka trennis ära käidud. Kuidagi raskelt tuli, aga pulss oli normaalne! Trenni keskmine oli 118 ja max 159, mis on viimaste kuude jooksul kõva saavutus! Ja tundsin ka, et süda on võimeline kiiremini ka lööma. Täna jällegi on alaselg kuidagi tundlik. Võib-olla sai siis väheke üle pingutatud. Nõgusamaks lastes tuleb ikka ebameeldiv valu ära. Teip peale ja elu läheb edasi!
Olge tänulikud ka väikeste asjade eest ning rahulikke jõule!

Nojah, vahepeal on detsembrikuu juba alanud. Ega mul midagi märkimisväärset nagunii öelda pole. Käin endist rada: töö, kool, trenn, hobune. Viimase juurde paraku jõuan harva :/ Eelmisel nv suure lumega ei jõudnudki.
Eile käisin pilateses, täitsa norm treening, täna on parema reie esi-ja väliskülg valusad, tuharad annavad ka veidi tunda ja parema õla eesmine osa samuti. No jõusaal on ikkagi teistmoodi trenn. Nädalavahetusel üritaks ka jõuda. Lähipäevil midagi normaalsel ajal (mitte öösel) mulle ei imponeeri.
Täna magasin ülihalvasti, olin valmis juba 1.22 ärkama. Magama ei jäänud ka ja millalgi hommiku poole ärkasin ka vahepeal ülesse. Tegelikult eile õhtul tundsin, kuidas keha on väsinud ja lausa valutab! Veider! Täna on paremas alaseljas ka kerge närvivalu :/ Sant, mis teha.
Täna toodi mulle kommi. Tore ju kui tänutäheks midagi head soovitakse või tuuakse. Kooli teooriatunnid said ka täna ühele poole. Vaja koolieksamiks aeg kokku leppida ja sõitudega on järgmisel aastal aega.

Mingi erak oled vä?

Aeg läheb kiirelt, pime aeg. Hommikul lähed pimedas tööle, õhtul tuled pimedas tagasi või lähed kooli või trenni. Koju jõudes on väsimus suur ja mitte midagi ei taha teha. Ainus nauding on nädalavahetused!
Eelmise nädala trennidega võib kokkuvõttes rahule jääda. Küsimusi tekitab see, et miks mul jõutreeninguga pulss üldse tõusta ei taha? Treeningute keskmine 101-120 kandis. Halloo! Järelikult olen kõik need aastad mõttetult nühkinud seal, sest kalorid ju sellise pulsiga ei põle. Korraks saan üle 120 kätte ja puhkepausil kukub alla 90. Olen ma jee nii heal treenituse tasemel! Fail! Samas 2,5h pühapäeval tallis üle 1100 kcal ja keskmine pulss midagi 145 kanti. Järelikult peaks siis ratsutamisele üle minema. Paraku käsikaudu-ratsutamine pimedas öös pole minu spordiala ja seega ma sinna ainult nädalavahetusel jõuangi. Taaskord fail!
Koolis läheb suht normaalselt, viimase testi sain "suurepärase", tänane sõit polnud ka kõige hullem.
Nõme on see, et töö ja trenni kõrvalt pole muuks ju üldse aega. Käiks siis väljas või midagi... Lihtsalt ei viitsi organiseerida, sest kõigil on omad plaanid, omad elud. Mina tunnen lihtsalt, et olen väsinud ja masendus tikub ligi. Väsinud oma tervise jamadest, väsinud pimedusest, halvast ilmast, väsinud sellest, et ma ei jõua teha seda, mida tahaksin!

No veidi aega jälle mööda läinud viimasest postitusest. Üle-eelmisel nädalavahetusel jõudsin Tallinna. Tahtsin Hortesest tupsule kaitsmeid, aga seal olid mingid karvaga ainult, martingali ka polnud. Seega ei vedanud. Kuu esimesel pühapäeval käisin tallis hobust liigutamas.
Kuu teisel esmaspäeval ja kolmapäeval sain lõpuks sõitma. Esmaspäev läks hästi, kolmapäeval mitte nii väga :D
Trennis olen käinud, söömine on nüüd 10 päeva väga täpselt kaalutud. Eelmisel nv paraku talli ei jõudnudki, natuke kahju. Pühapäeval pealelõunal lihtsalt enam ei viitsinudki sinna minna, kuna polnud tuju väljas mässata. Õues koera kammides külmusid mu käed päris kiirelt ära ja vale aeg on hakata oma tervisega jälle katsetama, kas on piisavalt tugev. Õhtul käisin veel shoppamas, ostsin pulsikella, kuna oli 20% soodust. Polnud mingeid erilisi superfunktsioone vaja, siis sain tonnaga hakkama.
Eilse trenniga võis rahule jääda, energiat oli, tuju oli hea, jõudu oli ja mis kõige olulisem - pea ei valutanud! Täna oli muidugi raske enne kella seitset end ülesse ajada voodist. Jah, raske on pärast õhtust vahetust tööl ja trenni end järgmisel päeval vara ülesse ajada. No aga hetkel ei saa trennipäevi muuta ju ka...

Nädalavahetusel sai tallis käidud. Tupsu oli tubli, aga maakera on alla tekkinud, nagu mul :D Tegin veits D. ja koolikast pilte ja tagasi koju.
Peale esmaspäevast õhtust vahetust ja trenni oli ikka mega halb olla. Pea valutas, süda oli paha, et ei suutnud söökigi lõpuni süüa. Samas tegin ainult aeroobset... Ahjaa, hommikul käisin KNK arstil. No tema oli kahenädalase ravi tulemustega rahul, no eks mul ka veits parem. Aga peavalude kohta ei öelnud ta midagi tarka. Kui sümptomid püsima jäävad, pean uuesti järgmise kuu keskel teda külastama ja oma "sisemist ilu näitama".
Teisipäeval peale autokooli oli mingi tunnike okei olla ja siis hakkas pea uuesti valutama. Pärast eilset õhtust vahetust ei hakanud trenniga provotseerima. Ja õhtul oli ilma trennitagi jälle veits kehv olla, pea tuikas, väsimusest rääkimata.
Täna oli töökaaslase ärasaatmise istumine, sai kringlit ja veits šampust. Täna toodi mulle saiakesi ja lilli :D Lilli võib ka edaspidi tuua, saiakesed andsin emale.
Homme on vaba, seega tupsut liigutama, äkki trennigi ja õhtu lõpetab sünnipäev.

Haigus ise

Pole viitsimist olnud siia midagi kirjutada. Poolteist nädalat olen uue graafiku järgi töötanud. Hetkel pole viga, et esmaspäev ja kolmapäev 10-18 tööpäev on. Ülejäänud päevadel ikka vanal ajal tööle. Põhimõtteliselt olen hetke töökorraldusega rahul.
Vahepeal olen arstide vahet sõelunud, oleks nagu haige või nii. Nohust pole ikka jagu saanud, järgmisel nädalal lähen oma "sisemist ilu" näitama uuesti.
Kahe nädala jooksul sai kahel sünnal käidud. Koosolemised on head, positiivsed. Hea kuulda, kui inimestel hästi läheb.
Eelmisel pühapäeval oli esmaabi. Mina suurt midagi targemaks ei saanud. Kõrgkoolis ju ainepunkti eest esmaabi õpitud ja ühel koolitusel nägin sama kino, mida nüüd näidati. No nuku pumpamine oli vähemalt praktiline tegevus.
Eelmisel nädalal jõudsin kaks korda trenni aeroobset tegema. Emaspäeval siis pumpasin veits jõudu, mida muidugi peale õhtust vahetust ju pole :/ Tänane trenn jäi mul vahele, kuna lõunast hakkas silm valutama, silmavalge on punane, ajab rähka välja. Ühesõnaga olemine pole kiita. Eile oli ka tervis kehvem - mingi närvivalu parema abaluu kohal, peavalu, kõrvavalu. No, haigus pole oma teha kui sellises keskkonnas töötad :D
Halb on see, et tupsuga eelmisel nädalal ei jõudnudki tegeleda. Nädala sees ei jõua (kool, töö, trenn, vahel linnas värk) ja nv oli kinni. Muidu on ta ju nii tubli. See nädal peab vähemalt jooksutama jõudma.
Päikest ja tervist!

Nädalavahetus varsti möödas. Eile sai maja koristatud, isegi mopiga viitsisin mässata. Lihtsalt oli tuju, et koristaks siis korralikumalt. Peale lõunasööki tegin mõne kiirema ringi platsil ja siis talli. Riided vahetatud, võtsin koplist hobuse. Venis mul järgi, nagu alati. Tekk seljast, hobune puhtaks, varustus selga ja õue kordele. Galoppi ei viitsind eriti joosta. Niki jooksis ka ümber hobuse kogu aeg, keel vestil. Läksin selga, seisis. Kõndisime mõned meetrid ja siputas korraks jalaga, mille peale minu suust kõlas "eeeh", väike märguanne ja asi oli klaar. Tuterasime paar suuremat ringi sammus, siis proovisin volte, kuna ta traavile tahtis minna, siis andsin traavimiseks märku. Esimene kord traavis mõne meetri, järgmine traav juba pikemalt. Algul sõitsin täisistakus, siis läksin kergendatud traavile üle. Hobune ei teinud teist nägugi. Võttis seda, kui normaalset asja. Keeras kenasti, tegime volti. Mõtlesin, et kust ta intelligentsi välja võlus. Igatahes oli tiptop. Ratsutasime äkki mingi 15min. Enne sai ju kordel ka siblitud. Kõik hästi, lõpetasin. Veidi käe kõrval jalutamist ja hobune tuppa. Veits nänni ämbrisse ja tagasi koplisse. Kui tagasi talli tulin, oli uus hobune juba kohal.
Õhtul käisime E.ga veiseid vaatamas ja Mäkis ning chillisime niisama.
Täna hommikupoolikul sai poes käidud ning pärast talli. Kuidagi uimerdav päev on täna, sõita ei tahtnud. Võtsin koplist, tegin hobuse puhtaks. Siputas jalgadega veidi, need olid sitased ka... Valjad pähe, korde külge. Algul jooksis veidi põllul traavi mul ja siis läksime metsa jalutama. Põrises, samm oli võbisev, silm pungis peas. Kaks korda võttis mul kõrval traavile, kuid kohe oli uuesti sammus. Mere ääres ehmatas, kui pinnas vajus, hüppas must veidi eemale. Oli hämmingus, vaatas liiva ja väikseid kive. Puhkis ühe palgi peale. Kunagi titena käis emme sabas mere ääres. Aga sellest on palju aega möödas. Igatahes tuli minu järgi merele lähemale ja siis hakkasime tagasi minema. Tagasiteel põikasime metsas vähe kõrvale ja kõndisime ühest palgist üle, polnud probleemi. Kui kuulis ATVde häält, läks veidi närvi, aga muidu oli täitsa normaalne.
Tubli väike hobune!

Kopp on ees sellest nohust ja peavalust!

Vahepeal sai Tallinnas koolitusel käidud. Nüüd olen siis kinesioloogilise teipimise jätkukoolituse tunnistusega. Ise jäin väga rahule. Tagasi koju jõudsin ära teibituna, kassiir vaatas minu kätt imelikult kui roosa-sinisekirju käsi talle sularaha ulatas.
Eelmisel nädalavahetusel jõudsin taas talli. Sahara oli paras siga, sain lausa pahaseks tema peale. Kordel jooksis, aga kui selga läksin hakkas pukitama, vehkis peaga, üritas mind seljast maha loopida ja paremast säärest hammustada. Jah, hammustada. Koplist ära tuues ka näksas mul kätt, millest jäi järgi väike sinikas. Läks siis uuesti kordele, uuel katsel oli viisakam, kuid ikkagi oli märgata jonni. No eks ta on nagu siga söönud ka... Siis sain ühte uut ruuna proovida. Suht väike ja nunnukas. Käitus väga viisakalt, kohati küll venis veidi, aga muidu lihtne sõita. Pühapäeval taas Sahara kordele, kus venis. Seljas pusserdas jälle midagi, pandi siis kordele, mina seljas ja ajasin edasi, siputas päris tükk aega ja vehkis peaga, aga siis tuli limps-limps ja asi hakkas ilmet võtma. Jalutasin siis lahtiselt platsil, stekk käes, kuna vahepeal hakkas liialt ise mõtlema, väike märguanne turjale ja kõndis normaalselt edasi, üle kavalettide kõndisime ka. Tol hetkel tundus, et hakkab aru saama, mis värk selle ratsanikuga on.
Esmaspäev ja kolmapäev käisin trennis. Peavalud käivad närvidele, nohu on ka vastik. Tänane nuuskamine ehmatas veidi ära, veits verd tuli koos sekreediga. Nohu möllab juba augustikuust, peavalud ka iga päev juba paar nädalat, mõni päev kergem, mõni päev päris hull. Kopp on ees sellest nohust ja peavalust!

Masupäeval sai arstil ära käidud ja antibiootikumiga alustatud. Käisin kiiresti veel linnas, et jalanõusid otsida, kuid ei midagi. Tagasi koju, ilm polnud ka suurem asi.
Järgmisel päeval hakkas Achilka valu taanduma, mis oli positiivne.
Sel nädalal pole midagi tarka korda saatnud. Kuna tervis polnud suurem asi, ei jõudnud trenni enne kolmapäeva. Siis sai selja-jala päev ära tehtud, mis kulges suht normaalselt. Neljapäeval oli olemine kuidagi kehvapoolne ja peale tööd enam kodust ei väljunud. Reedel tõi mulle 7-aastane viis kollast roosi, nii armas! Peale tööd viisin lilled ema kätte ja jalutasin ise järgmist tööd tegema. Kahe tööotsa vahel oli jalutamiseks aega, aga ega midagi tarka ikka ei leidnud poodidest. Õhtul koju ja rahu majas.
Eile sai siis üle 17 päeva hobust nähtud ja liigutatud. Oli teine koplis teistest taaskord eraldunud - ei hoolinud heinarullist, vaid näris rohelist. Puhastamisel ei vehkinud esijalgu ülesse, sedelgas, külgratsmed peale ja välja kordele. Kuidagi harjumatult palav ilm oli, T-särgi väel oli täitsa lahe olla. Tupsu kuidagi venis kordel ja siis põrises. No ega ma ei lootnud midagi temalt, kui pole üle kahe nädala tervislikel põhjustel talli jõudnud, et loomaga tegeleda. Kurb on see, et keegi teine ei jooksuta. Hobusel pikem lapsepõlv. Diana oli tubli ja sõitis kaks hobust, tegin pilte ka, mis leitavad albumis.
Täna lõunast trenni, normaalne trenn oli. Täna oli 30kg rinnalt suruda üllatavalt normaalne. No eile oli "laadimispäev" ka, et ju seda jõudu siis pidi olema. Peale trenni sai poodi mindud. Kuna jalanõusid on mul vaja, kuna hommikul avastasin, et mu parem kets ongi juba katki. Proovisin kahte Pumat, millest nr 40 jäi väikseks ja 41 oli suur ja lai. Muidu olid päris põneva välimusega. Siis proovisin valgeid nahast Reebokeid. Algul 40,5, mis tundus veidi suur. Pool nr väiksem istus väga hästi jalas. Olen kaks aastat juba vabaajajalanõusid otsinud, nüüd siis lõpuks sain miskit, küll valged, aga siiski olemas.
Järgmisel nädalal olen T-N õhtu Tallinnas.

Invaliid

Suurt midagi pole korda saadetud. Esmaspäev ja kolmapäev käisin trennis. Täna oli automaatrežiimil töötamise päev. Võimalikult vähese pingutamisega üritasin tööpäeva mööda saata. Pea on terve päev valutanud, aga vaigistit ei ole tahtnud võtta. Achilleus ja kand on endiselt valusad. Ma ei tahaks uskuda, et mingi põletiku olen sinna saanud, kui koormust pole peal, pole ka hetkel valus. Rohkem kui paari sammu kõndimisel hakkab valutama. Ebamugav on, võtab lonke sisse, sest nii on mugavam liikuda.
Homme külastan perearsti oma nohu ja köhavärgi pärast. Homme "masupäev" seega saan ise valida, mis peale hakkan.
Hobusega pole 9 päeva tegelenud...siis kui saan minna, sajab vihma ja kui ei saa minna, on suht ok ilm...
Elame, näeme!

Luuseri nädalavahetus

Hmm, ei maksa ikka asju ette planeerida - ei jõudnud trenni ega talli. Olin titevalves kuni kella veerand 17ni ja siis juba sadas vihma ning jäigi talli minemata. Tervis on ikka veider küll, kurguvalu veidi taandunud, nohu jällegist suuremaks läinud. Pea on tatti täis...

Hommikul veidi koristamist, lõunal poest läbi ja siis läksime Fit Dayd tsekkama. Üllatavalt vähe rahvast oli, tegijad olid kohal ja mõni trennitegija veel. Hm, arvasin, et rahvast murdu, kui staarid kohale tuuakse. Veidi sai tegijate treeningut ka vaadatud ning koju.
Vaatasime bätmääni ära, algus oli igav, aga muidu täitsa kannatas vaadata. Aga veider on see, et vasak käsi valutab vahelduva eduga. Abductor pollicis, flexor pollicis brevis kuidagi veidrad, masseerimisel läks valu veel suuremaks. Pöialt ekstenseerides ka valus. Hm, võtab kohe mõtlema...
Homme trenni ja talli tuleb ka jõuda!

Esmaspäeval käisin peale tööd trennis, teisipäeval tallis. Jooksutasin veidi ja kõlkusin seljas. Ega ta palju tuigerdada ei tahtnud, kari oli maja taga peidus, Eepos oli ka platsilt lahkunud. Seega ta rohkem seisis ja tegi pungil silmi kaugustest tulevate inimeste suunas. Aga videole sai ka see askeldamine. Hobune sai oma ampsu ja karja tagasi.
Kolmapäeval käisin trennis, saalis oli vähe rahvast. Üle pika aja tegin Smithil kükki. Normaalne. Neljapäeval helistas K. mulle tööle, et üks laps vajaks üle vaatamist. Peale tööd korraks koju ja siis juba linna. Pärast jonnimist tegi isegi kaasa.
Täna oli kuidagi veider olla, pea uimane, käis ringi, natuke nagu valutas ka. Lapsed tulevad mul ju tõbiste/tatistena võimlema. Ja teadagi on minul ju ebastabiilne immuunsüsteem :/ Seega jätsin tänase trenni vahele.
Homme siis Spordihalli ja nv kindlasti talli. Tahaks pildistada.

Nädala kokkuvõte

Kolmapäeval käisin trennis, neljapäeval peale tööd koju, reedel veel linnas üks konsultatsioon ja koju.
Laupäeval uue kavaga trennis. Läks ladusalt. Peale trenni poodi sööki ostma ja lilled sünnipäevalapsele. Kodus oli veidi vaba aega, siis üks teipimine enne sünnale minekut. Sünnipäevaks oli kõvasti vaaritatud head ja paremat. Tegime väikse Aliase, mida pole juba vist paar aastat mänginud. Igatahes lahe oli seletada ja püüda aru saada, mida teine üritab seletada. Ja siis veeresime K. autosse ja koju ära.
Täna väntasin talli. No eilselt olid jalad veidi kanged ja tagumine kumm oleks võinud ka rohkem täis olla. Mis seal ikka. Jõudsin kohale, vahetasin riided ja koplisse hobuse järgi. Tõin oma tupsu ära ja siis otsustas Roccu varss, et jookseb läbi aia meile järgi :/ No midagi hullu ei juhtnud, üks plastjupp läks pooleks, postid jäid terveks, traat ja nöör samuti ühes tükis ning mis peamine - hobusel polnud midagi viga. Ajasin ta siis uuesti koplisse tagasi. Oma hobune boksi, puhtaks, varustus selga, korde külge ja platsile. Niki üritas närvidele käia, tupsu veidi põrises saba rõngas, aga ei midagi hullu. Üleliigsed vidinad hobuse küljest ära, korde värava ette ja kiiver pähe ning ronisin selga. No loomal läks selg ikka kivikõvaks. Ja üritas edasi astuda ja taguotsa ülesse visata. See selleks, ajasin edasi, ikka siputas. Tulin maha, korrastasin sadulat. Teist korda selga minnes, selg normaalne ja tuigerdasime mööda platsi. Veidi aja pärast püüdis ikka siputada oma tagumist jalga ja vehkis peaga. Andsin aega rahuneda ja kõndisime veel. J. võttis vist "esimesi" (tegelt siiski teisi) samme videosse ka või pildistas. Pool ämbrit sööki ja tagasi koplisse. Tegin veidi tavalise digikaga pilte ka. J. ja M. tulid ka ratsutama. Mina väntasin tagasi koju, reied kanged, üldse ei liikunud ratas edasi :D Kui koju jõudsin, olid külalised juba laua taga...

Veider maailm

Nonii, laupäeval oli maja sugulasi täis ja sai head-paremat söödud. Jannule toodi lahe mänguasi: "Teeme kalli-kalli", "Sa oled minu sõber", "Punane nina" jne :D No nii nummi, et raske kirjeldada.
Pühapäeval käisin tallis, väikest hobust piinamas. Kordele ja selga. Rekord oli ratsanikuga (ehk minu tonnidega) üks ring kordel traavi. Igatahes võis rahule jääda. Ahjaa, sel ajal jooksis paljas meed mööda. Olgu, trussikud olid siiski jalas, põlv oli marliga kinni seotud ja kõndis-jooksis metsa poole. Veider maailm!
Eile toodi mulle tänuks kommi ja šokolaadi. Õhtul käisime kolmekesi trennis. Oh, seda imet! Tegime Jaxteriga samu asju (v.a kõht, mida mina pallil tegin) ja täna valutavad erinevad kohad :D Täna ma tunnen, et mul on rinnalihased ja kõhusirglihase alumine ja ülemine osa. Muidu on kõik hästi. :D Midagi suurt kurta pole. Inimesed on veidi tõbised, kes juba tervenemas. Täna toodi mulle kaks roosat roosi. Vot.
Tallis oli täna palju rahvast. Vaatasin, et pisim oli jalgupidi Niru kaevatud augus, läksin lükkasin augu kinni ja rikkusin kogu lõbu ära. Ma ei tea, täna polnud mul sellist head tuju lihtsalt. Ponid laaditi just treilerile, veterinaar oli lahkumas. Uued loomad on päris suured, pidavat sõbralikud olema, kuid üks pidi säärt kartma. Mnjah. Igatahes vahetasin riided ja läksin oma suksule järgi. Esijalgadega ikka siputab kui sokipiirist kabja suunas liigun pehme harjaga. Tagumistega on mõistlik. Varustus selga ja kordele jooksma. Teised läksid juba koju, jäin üksi toimetama. Jooksis kordel mõlemat pidi, aga kangutab pead ikka väljapoole, et näha, mis ümbruskond toimetab. Palju ei jooksutanud, sest tuli idee. Panin korde aiale ette, kuna väravat ju pole. Võtsin külgratsmed ära, kohandasin sadulat ja mõtlesin selga minna. Astus eest ära mul ja tahtis nägu sügada. Sügasin tal veidi nägu, panin jala jalusesse ja tõusin sadulasse. Patsu-patsu ja ka parem jalg jaluses. Siis ta tuigerdas veidi ringi, vehkis korraks peaga, ja tuigerdasime platsil veidike tõkete vahel. No ega ta suurt ei keera küll minu märguande peale, aga täna oli esimene kord! Esimene kord, kui läksin üksi selga, ilma, et kordel oleks, esimest korda üksinda lahtiselt platsil. Mõni minut ja aitas, ei maksa üle pingutada, kui kiivrit peas pole. Häbi mulle, aga vahel sellised "enesetapumõtted" juhtuvad ka minu pähe. Täna mul vedas!

Tupsu sai kolmeseks

Eelmisel reedel käisin isegi tallis oma nohu ja köhaga. Sai tupsut jooksutatud ja hüpitatud. Laisk, ei viitsi eriti end hüppeliigutuseks valmis sättida. Üldse uimerdas kordel ja kui selga läksin, hakkas peaga vehkima ja lõi tagant ka ülesse. Egas midagi, uuesti kordele jooksma ja uue ringiga selga, siis toimis paremini. No mis ikka tahta, kui nädalas 1-3 korda temaga ainult tegelen. Kui selle aasta sees käekõrval ja kordel normaalselt toimiks, poleks põhjust nuriseda. Aga peale tööd eriti ei jõua nagu talli. Mnjah.

Nädalavahetusel vegeteerisin põhilise osa. Hinnapommist sain endale tennised ja ketsid. Kogu minu nädalavahetuse aktiivsus. Veidi hale, aga juhtub.

Esmaspäeval käisin hobuseid jooksutamas peale tööd. Tallis oli vaikus, kui uksi lahti hakkasin tegema, kostus seest kuri rotika hääl. No valvurid ikkagi. Esmalt võtsin tupsu kordele. Väljast kordepiitsa haarates selgus selle katki olek. Ei tea, kes seal nii palju mässanud, et ainult pulk järgi. Ja hobust on raske motiveerida pulgaga :/ Muidu teed plaksu ja asi ants. Nii ma siis ise ka jooksin vahepeal korderingis, et hobusel suurem motivatsioon joosta oleks. No igatahes sai hobune veidi vaheldust koplielule. Viisin pussaka tagasi ja võtsin Sedula. Ta jooksis vist mul mingi 10-15min ainult päitsetega kordel. Möksisin kabjad ära ja hobune õue tagasi. Tall lukku ja koju.

Eile oli tupsul sünnipäev - ametlikult siis 3 nüüd. Õhtul peale toimetamisi tallist läbi. Siis muidugi hakkas vihma sadama, mis õnneks möödus ja sain hobustele leiba ja porgandit viia. Sõid isuga. Rääkisin D.ga mõne sõna ja tagasi koju. Päeval peale ujutamist hakkas korralik peavalu, mis peale tabletti siiski täielikult ei möödunud ning otsustasin, et ei hakka hobustega pingutama.

Täna juba kolmapäev, seega kaks tööpäeva veel lapsi ja siis saab neist veidi puhata. Õnnistatud olgu puhkepäevad!

Selles mõttes, et korralik nohu ja ega köhagi häbenemist karda...

Eelmisel nädalal oli tööd küllalt nagu iga nädal. Eelmisel laupäeval jõudsin isegi ratsutama ja Eeposest pilte ka teha.
Eile oli veider päev: jube raske oli olla, pea valutas ja uimane. Ja nii mul tuligi uni juba pool kümme :/ Ega siis tuligi magama minna.
Täna oli tööl ka kuidagi väsimus kallal. Õhtul käisin tallis. Tahtsin tupsut võtta koplist, aga ta kõndis eest ära. Sedula tuli ise minu juurde ning võtsin hoopis ema nööri otsa ja siis tuli tütar ka kohe. Nujah. Sedula kabjad näevad halvad välja: kuivusest rabedad. Seega tegin kabjad puhtaks, et asja lähemalt vaadata. Tõmbasin kaks naela välja, kolmas ei tulnud. Tangidega "hammustasin" veidi esikapju ja raspeldasin ka. Tagumised said kobedaks, esimesi on vaja veel lühemaks võtta. Möksisin rasvaga kokku ja tegin väikese sõidu. Üllatavalt hea oli, arvestades, et sel aastal kolmas sõit. Praktiliselt korralikus trennis oli hobune viimati kahe aasta eest. Paremast jalast jookseb hästi suurel ringil, vasakust vajub sisse ja tempot ei jõudnud ka enam hoida. Aga ma olin rahul. Täna läksingi talli sellepärast, et tahtsin ratsutada. Tupsu seljas kõlkumist ei saa ju ratsutamiseks nimetada.
Veel kolm tööpäeva jäänud.

Neli nädalat tööpostil siis juba. Aeg läheb päris kiirelt. Hommikul tõused vara, veidi unine, tööl mässad lõunani on kõik norm, peale lõunat läheb kuidagi raskeks. Tunned, et väsimus tikub vägisi ligi ja kui lõpuks koju jõuad, ei viitsi enam midagi teha. Trenni pole miljon aastat jõudnud, aga energiat pole. Loodetavasti hiljemalt septembrist saab uuesti raja peale tagasi!

Üleeile jõudsin isegi õhtul end talli vedada, tupsu vajab ju ikkagi tegelemist. Üritasime siis korderingil miskit korda saata, ega ta algul väga matsu ei jagaud, miks ta ei või J. järgi kõndida ning hoopis korderingil peab koos ratsanikuga kõndima. Väike traavisamm tuli ka, no mingi 5 sammu :D Tegi mulle veidi naltsi ka: traavis vehkis tagujalgu ja tõmbas pead alla, aga noh, ratsanikuga ei jõua ta veel kepsutada :P

Eile käisin ka tupsut kiusamas, seekord abistas I. No täna läks veidi ladusamalt juba korderingil liikumine. Pärast võtsin hõbedase hobuse, kes kordel algul rahmeldas ja korra põlvili käis. Ratsa vingerdas ja sahmis. No mis sa ikka tahad, kui hobune oli viimati aasta eest paar korda sadulas. Traavis hakkas juba veidi mõikama, galopis kihutas igaks juhuks niisama ja rohkemat ta ei jõudnudki. Polana ja Ladar said ka D. ja I. poolt sõidetud ning päev korras.

Eilsel Tätte kontserdil oli meeletult rahvast! Ulme, et nii palju Vallikääru üldse ära võiks mahtuda. Jaxter ostis kaks plaati ka. Mõnus ilm ja mõnusad laulud ning poole 12 ajal sai lõpuks koju ja lõpuks magama. Kuna viimasel ajal muud ei teekski...

Täitsa elan veel

Tupsu

Hõbedane iludus

Oioi, viimasest postitusest on möödas juba 23 päeva :D Eriti pikk paus. Tegelikult on vahepeal ikka palju huvitavat juhtunud. Kuu alguses soetasin lõpuks ometi uue telefoni. Tahtsin alguses küll kallimat Nokia mudelit, aga kuna see oli igalt poolt ära ostetud ja mul tõesti telefoni vaja, mitte mänguasja, siis otsustasin, et võtan meeldivuselt teise ära. Samsungi puuteekraani ei usaldanud, seega jäi see poodi. Poes muidugi üritati mulle suurema kaameraga telefoni pähe määrida ja roosaga telefoni, aga sorry, ma pole mingi tibi, et pean sellega mingeid orksi pilte laksima ja roosast me ei räägigi... :D

Kuu esimesest esmaspäevast olen siis ametlikult oma õpitud erialal tööl. Olen rahul, et nii kiiresti tööle sain, arvestades seda MASU. Aga kohutavalt palav on seal! Aga kui kuumalaine lõpuks möödas, saab rahulikult edasi elada :)

Palavate päevade kiuste üritasin end vahepeal ikka talli vedada, et hobust näituse jaoks õpetada. Igatahes 16. õhtul jõudsin peale kella 17 talli ja lahkusin peale kella 22, kui hobused olid jooksutatud ja puhtaks pestud. Pesemine oli selle palavusega isegi täitsa hea tegevus :D 17. juuli hommikul peale kella 9 tallis ja Caesari pesemine. Varustus korda, asjad läbi mõeldud ja peale keskpäeva võiski näitus alata. Oi, kui palav oli! Jooksid kaks ringi liivasel platsil hobuse kõrval ja tundsid, et toss on täiesti väljas! Tallis oli väheke jahedam, vesi jooksis, nii mis hirmus! Poole päevaga sai vabalt oma 3 liitrit vedelikku ära joodud ja õhtul oli endiselt kuivaks pigistatud sidruni tunne. Aga näitus läks tegelikult hästi: meile tulid parima täku ja vanema mära tiitel, pluss märade teine koht. Noortest märadest sai minu tupsu tubli III koha :) Kodus panin jalad külma veega täidetud kaussi ja õhtul vedasin end isegi ujuma. Jalad olid ikka nii kanged, et sellist tunnet polnud ammu tundud. Järgmisel päeval oli ka suht hädaldamine - achilleused olid nii valusad, stardiraskustest rääkimata.

20.07. saabus lõpuks see päev, kui minust sai ametlikult tädi. Ilmavalgust nägi väike J.A. Siinkohal palju õnne, Jaxter ja J.! Samal õhtul enne uudist käisin ka tallis tupsut jooksutamas, viitsisin rattaga sinna ja tagasi ka sõita ja metsas nägin veel ühte tuttavat :D

Täna käisin tallis. Alustuseks võtsin tupsu jooksma kordele, rahvast saabus juurde ning tõin kiivri ja võisin sadulasse ronida. Mitu nädalat oli juba möödas, kui ma viimati sadulas käisin tal. Silma võttis punni küll algul, aga eks ka loom harjub kõigega. Sai nööri otsas sammu ja pidurdamist harjutatud. Preemiaks talli kaera-graanuli ämber ja läksin teist hobust tooma. Sel korras siis 2010 aasta parimat araabia mära :) Võtsin kohe kaeraämbri, polnud mõtet riskima hakata. Sain Sedulale nööri ümber kaela ja edasi juba päitsed ka pähe ning saimegi talli ilme suure puiklemiseta. Varustus selga ja kordele. No viimasest ratsutamisest on aasta möödas: suvel sai mõned korrad sõidetud :D Igatahes siblis teine kordel ikka korralikult ja läbimärg oli ka. Sadulas sain 10min sammu-traavi teha ja hobusel oli toss väljas :P Tahtis mul käe kõrval jalutades koos sadulaga maha istuda, st korraks oligi pikali, aga õnneks sain ta enne uuesti püsti, kui ta püherdama oleks hakanud. Vot. Ahjaa, ühe tagumise raua oli ta kuskile ära kaotanud ning sai ka teine tagumine ära võetud. Täna oli meid tallis rohkem, Polana ja Ladar said teiste poolt sõidetud ja päev jälle korda läinud :)

Jaanid möödas, ega need jõuludki enam kaugel ole

Ja ongi juunikuu läbi. Nii kui jaanid möödas, on ka suvi läbi. Tänane pilves ilm võiks olla selle näiteks. Ilm ilmaks. Igatahes on mul jäänud 2-nädalasest puhkusest veel kolm ja pool päeva puhata ning esmaspäevast alustan siis tööinimese eluga. Ja just esmaspäevaks lubas eilse seisuga 30kraadist sooja ja lauspäikest. Hmm, kiuste.

Igatahes talli olen ka ikka jõudnud. Sahara areneb vaikselt. Sadulaga sai siis ka seljas käidud ning nööri otsas talutatud saadud. Esimesel korral sadulaga sai veidi kõhuli kõõlutud ning järgmise korraga siis sadulasse istutud. Teisipäeval lasi mul jalusest sadulasse istuda ning veidi edasi liikumist ja pidurdamist harjutatud. No sellise araablase eest võiks päris head hinda küsida ;D

Trenni pole jõudnud, luuser nagu ma olen. Telefoni pole ka veel uut saanud osta, kuna emtis pole seda lihtsalt Pärnus. Äkki kui laupäeval Tallinna sattun, saan sealt omale meeldiva telefoni lõpuks või siis pean teisi margi kasuks otsustama :/

Ujuma pole ka veel jõudnud, ehk isegi jõuan selle nädala jooksul :D

Läbi!

Jah, lõpuks jõudis ka minu jaoks see päev. Nüüdsest saan ma uhkusega öelda, et ka mina olen kõrgelt haritud :D

Eile käisin juuksuris veidi oma kiharaid korrastamas. Villa heiet sai ka üks suur tokk võetud. Õhtul käisin trennis ja tegin üle miljoni aasta kükki. Vot siis.

Täna magasin kuidagi kaua. Unenägu oli ka veider :D Igatahes lõunast siis talli. Esmalt võtsin Sahara, asjad selga ja kordele. Jooksis mul ca 40min ning siis plaanisin selga minna. Ma ei imestagi, et ta väga vaimustuses polnud, et ma sadulaga tahtsin selga minna. Ta jooksis täna esimest korda sadulaga kohe normaalselt. Ja täna oli siis kolmas kord sadulaga kordel joosta. Teisel korral veidi tuuritas, kui jalused vastu sadulat peksid, ma ei tõmmanud algul isegi jaluseid alla. Ikka tasa ja targu. Igatahes sai siis sadul ära võetud ning kõhutasin tema rahustuseks veidi seljal ning järgmisel korral siis juba korralikult seljale istuma. Algselt tõmbas krampi, aga suht kiirelt oli tal juba savi. Tegime mõned sammud ka ning lõpetasime ära. Vot selline loom siis!

Järgmisena võtsin ruuna. No küll poiss alles kappas! Boksis pidi magama jääma, aga nii kui platsil sadulasse istusin tuli loomal elu sisse. Traav oli väga aktiivne ja galopis võttis isegi tuure ülesse :D Seega on tal tervis päris hea :) Paar hüpet tegin ka, kuna ei suutnud uskuda, et see loom ei hüppa! No täna hüppas küll neid madalaid ilusasti ja korjas jalgu. Saa sa siis aru :D

Kolmandaks oli must suur mära. No temalt ei lootnud ma midagi. Veidi kordet ette, sammu ja traavi ning oligi kõik. Homme on ehk parem. No 12 päeva seisnud ka teataval põhjusel, seega pole mul midagi kommenteerida rohkem. No seda võin öelda, et oma tagumikku ei teadnud ta küll kuhu ikkagi panna: siia ja sinna ja muudkui sirtsutas boksis. Ja Azartase poole tõmbas ka ühe korra, haha.

Eile käisime öösel poodlemas, kuid midgi ikkagi ei saanud. Rimi oli ainus väärt pood kaubanduskeskuses, kust üldse midagi osta oli (jäätist) :D Siis sai ringi tiirutatud ja niisama chillitud, kuni E. tuttav tuli. Vahtisime äikest ja kuulasime müristamist ning nautisime vihma ladistamist autost. Igatahes päris hea, kui kesklinnas tuhkrud ringi jooksevad :D Ja väikest siilipoissi nägime ka kui linna poole liikuma hakkasime ning rebasest ei räägigi :D

Täna lõhkusin kitarrikeele ära. Oli vist vihje, et K., ära hakka uuesti mängima!

Muidu üritan ikka edasi areneda imikute motoorika vallas ja niisama lahe olla :D

Järgmisel reedel saabki läbi, uskumatu!!!

Tehtud!

Eelmisel nädalal käisin E-L Reius. Päris tihe graafik, kui pole ammu korralikult käinud. Päevas ca 5h tallis olla kujunes väga tavapäraseks. Sai erinevate hobustega sõidetud ning üldse end lahedalt tuntud. Hea oli pingevabalt lihtsalt olla ja loomadega tegeleda ning mitte koolile mõelda.

Pühapäeval olin kodus ja muud ei teinud kui ainult sõin. Laadimispäev või nii.

Esmaspäeval sain siis retsensiooni kätte. Kõlas päris hästi see ning seega ei pabistanud. Õhtul käisin veel saalis.

Teisipäeval närveldasin ja kirjutasin oma kaitsekõne ja meisterdasin slaide. Selgus, et tolle päeva kaitsjatele polnud hea päev. Ma juba olin sisemas nõustumas D-ga. Teised ütlesid muidugi, et ära pabista, mõtle, et töö on tehtud ja kool saab läbi. Hea öelda, ära mõtle sellele.

Igatahes eile siis peale veerand 7 start Tartu poole. Esimesel tunnil oli kõik ladna, sõin ja siis tundsin, et närv tuleb sisse. Viisin enne veel oma õpilaspileti ära ning siis ühikasse. Olime esimesed, kes kohale jõudsid. Pole ka ime, sest kell polnud veel pool 9. Sirvisin korraks oma kaitsekõne ja siis hakkas ka juba rahvast tulema. Kell 9 hakkas siis pihta. Juhendaja tuli ka kuulama. Igatahes keps värises all. Ulme, pole nagu nii hullult närveldanudki vist. No eks see eelmise päeva tulemuste pärast rohkem. Esmaspäeval oli mul kõik hästi ja mõtlesin, et lähen teen asja ära ja kõik. Aga seal seistes võttis tõesti jala värisema ja sõnad tulid ka vaevu suust välja, slaide tahtsin ka kiiremini edasi lasta kui tekst järgi oleks jõudnud. Irw, tol hetkel küll naerma ei ajanud. Igatahes tuli aeg retsensendi küsimusteks ning siis läks mul see närveldamine üle, vastasin ka komisjoni esitatud küsimustele ning enesetunne läks tõesti paremaks. Lõppsõnas sai tänuavaldused öeldud ning oligi läbi! Lõpuks sai tagasi publiku sekka istuma ja oma kuivavat kurku niisutama. Nüüd tuli veel üle 4h tulemusi oodata ning kui komisjoni esinaine neid ette luges - ei suutnud ma uskuda, et A sain. Ulme! Ja kaks A-d tuli veel. Vägev!

Lõpuks sai sööma ning algas autosõit kodu poole. Viljandist ostsin endale preemiaks uue kaska. Õhtu sai veel kohupiimakooki söödud ning kodustele mitte täielikku tõde räägitud...

Täna sai jälle tallis käidud. Rosetta sõitis lõpuks oma uude koju ning ma sain Sahara ette võtta. Täna tõmbasin jalused alla. See hobune on koolitamise koha pealt nii mõistlik! Omad kartused on tal endiselt, aga mis ratsavarustust puudutab, on ta küll supertubli!

J. tuli ning võtsime trakeeni ja poni. Ma sain poni, kes otsustas minu alla peaaegu ära surra. Täna oli nii lämbe ning oli arusaadav, et tal on raske. Ma muutusin juba pahaseks, sest isegi stekiga märguandmine ei muutnud teda elavamaks. Õnnetu loom oli ta täna. Tegin lõpus veel galopiletõste mõlemast jalast ja jalutasin väheke. Tõin ta siis sisse ja andsin peotäie uut müslit. Muidu on loom supernunnu, suur sõber ja vahva, aga ikkagi, mul pole temaga klappi ja väga ei viitsi ka jännata.

Avasta Eestimaad tuuril

Kolmapäeval käisin Tartus juhendajaga kokku saamas. Selleks tõusin kolmveerand 6, et 6.45 bussiga Tartu poole loksuda. Paar tunnikest arutasime ja korrigeerisime ning sain juba lõunase bussiga koju hakata tiksuma. Bussis sai G. jutustatud peaaegu terve tee ning koju maandusin peale lõunat. Siis tegin viimsed parandused tööle ja vajasin veel abikätt lehekülje nr sättimisel. No peale kella 22 sai see valma, aga interNETU taaskord. Jaxter oli nii hea ja sõidutas mu siis enne kella 23 sinna, kus ma wifit sain kasutada ning enne kella 23 sai töö juhendajale saadetud. Me olemegi normaalsed, et käime öösel autoga sõitmas, et saaks netti!

Neljapäeval aitasin Jaxteril korterit küürida ja viimseid asju kolida ning lõunast olime tagasi. Tegin viimsed parandused ja printisin oma töö mitmes eksemplaris välja ning portfoolio materjali ka. Linnas sain kahes erinevad kohas töö köidetud (esimeses kohas polnud lihtsalt kõvaköidet). Ja kohe nii kerge hakkas!

Eile siis viisin oma töö ära, nii, et täielik luuser polegi :D Igatahes peale töö esitamist läksime poodlema. Kaups, Tasku ja viimaks Lõunakas. Esimesest ja viimasest poest ostsime isegi asju. Ma sain endale kolm jalanõu paari. See läks küll edukalt :D Tagasiteel hüppasime Anttilast ka läbi, aga seal polnud nagu midagi.

Täna jõudsin sel nädalal esimest korda talli ja kohe hommikul. Mitte ainult mina üksi ei imestanud, mis mind nii vara talli ajas. Igatahes sai suur mära kordele. Edasi proovisin uut ruuna. Ilusa välimikuga raudjas, ja tema võimas kael! Vahva loom. Ja siis võtsin tupsununnu koplist ja kraapisin puhtaks ja jooksis mul ca 20min kordel ja paar minutit harjutasime käe kõrval jooksmist ning aitas tänaseks. Edasi ootas teda ussirohi ja J., kelle vastu oli vaja väänlema hakata. Tegelikult polnud tal häda midagi, lihtsalt oli vaja lolli mängida ja pead lakke visata ja silmi punnitada ja tagurdama hakata. Natuke kraaklemist ja asi sai tehtud. Natuke otra talle ja viisin tagasi koplisse. Ja tänaseks aitas hobustest.

Homme siis juba teised hobused teises maakonna otsas koos K.

Läbikukkumine

Reedel pea valutas, aga talli läksin ikkagi. Sahara oli esimest korda kordel sedelga, külgratsmete ja esikaitsmetega. Võttis seda kui elu loomulikku osa ega punninud vastu. Aga peavalu ei läinud ikkagi üle.

Laupäeval oli suht OK olla ja käisin rauakangutamist vaatamas ja pildistamas ning pühapäeval Viljandis. Jälle pea valutas terve päeva.

Täna hommikul maili vaadates läks tuju sitaks, läksin hoopis trenni. Jalg valutas. Trenni sain tehtud ja tagasi koju. Parandasin ühte peatükki ning saatsin juhendajale tagasi. Peab vist Tartu minema :/ Eriti nõme on see, et ma ei saa hetkel rohkemat kasulikku nagunii teha töö jaoks enne kui vastust ei tule :/

Ikkagi jookseb mul kõik kokku, väike lootus juba oli, et ehk saan tehtud...

Ja nüüd on tunne, nagu seest keeraks...

Jälle nädal möödas. Eelmisel nädalavahetusel sai hobuseid erinevates mõõtudes nähtud nii Toris kui Reius. Seega üle pika aja üks väga hea nädalavahetus. Uskumatu, kui viitsimatuks ma muutunud olen. Minu suurim kirg oli mulle täiesti ükskõik. Võib olla selle tõttu, et otseselt kindlat hobust ju enam pole, nad lihtsalt tulevad ja lähevad. Vahel isegi nii kiirelt, et ei jõua arugi saada, kui hea mõni hobune võis olla. Pühapäeval jõudsin isegi jõusaali ka, oh seda imet.

Esmaspäeva õhtul sõitsin juba Viljandisse, tegin neile väikese üllatuse. Teisipäeva hommikul sõitsin maraton-ettekannetele. See pole normaalne, kui istud kella 8.15 poole 18ni ja kuulad, kuidas nokitakse kirjutiste kallal. Ära oli see ju vaja teha. Siis pidin niisama jobutama kuna järgmine buss kodu poole läks alles 18.50. Se päev kammis kõik segi.

Kolmapäevane trenniplaan läks eelneva päeva nahka, kuna lihtsalt poleks jõudnud midagi teha seal :/ Ja nii ma siis istusin ja kirjutasin pea terve päev jälle oma tööd. Õudne.

Täna siis käis Jaxter külas ja peesitasime rõdul ning J. viitsis mu tööd lugeda ja veidi parandada. Aitäh, J.! Hommikul pesime koos autot ja enne käisime veel poes ka. Pärastlõunal maandusime tallis. Tallis õnnestus kolm arabsikut korda teha: kaks käisid pesus ning üks sai oma salgu-saara-staatusest lahti ja uued patsid pähe. Pessu ei hakanud tiinet looma pressima enam :P Päris hea oli jälle tallis olla ja sunduseta lihtsalt tegutseda.

Ja nüüdseks on ka DT juhendajale saadetud ja loodetavasti ei tule sealt väga hullu tagasisidet...ega ei viitsiks küll uuesti hakata asju tegema ju! Ja endiselt on minu jaoks ühe looma surm hämmingut tekitav, et mis siis tegelikkuses ikkagi juhtus?

Baz Lurhman - The Sunscreen Song on endiselt nii hea

Eilne viimane päev sai läbi ja jõudsin isegi koju päevitama. Lebotasin rõdul, no nii palav hakkas, mitte, et mul palju riideid seljas oleks olnud. Idee oli tööd kirjutada päikese käes, aga ekraanilt on päikesevalguses ikka raske midagi lugeda. Koera kammisin ka ja veidi sai mängitud. Üllatus, käisin trennis. Ei teinud jõudu, vaid hoopis aeroobset: sõudeergomeeter + velo otsa. No ma ei tea, veevõttis ojadena jooksma. Peale trenni jalutasin ägeda seljavalu käes vaevlevat inimest teipima ja oligi juba kell pool 22 kui koju jõudsin.

Tänane päev suutsin vist 2h päikese käes olla. Kirjutasin praktika dokumentatsiooni lõpuni ja saatsin ära, püüdsin veidi tööd kirjutada, pärast mingi 50min niisama vedeleda kuni kopa ette viskas see palavus. No ootamatult 26 kraadi viskab ikka rivist välja küll. Kuna mul kõik materjal nüüd töös kirjas on allikatest, peangi asuma arutelu kirjutamise kallale. Miks ma küll vaimustust ei näe endas? Tuli hoopis tuju kaerahelbeküpsiseid teha ja tegingi. Nämmnämm. Umbes poolteist tundi tagasi tuli tahtmine ratsutama minna. Kuna arvuti taga istumisest juba kopp ees kergelt. No bussiga ei viitsind minna ja autojuhti pole ka veel koju tulnud. Peale kella viit hakkas aga taevas tumedaks minema ja paduvihma alla tulema ning müristama. Kallas ikka korralikult. Enne alustas mu vasak põlv tuikamist. Tegelikult oli ta mul eile ka väheke valusavõitu.

Ega asjad eriti muutunud polegi. Endiselt on kopp ees, aga sinna ei saa midagi parata. Tööga olen eelmise nädala algusega võrreldes kõvasti kaugemale jõudnud. Talli jõudsin ka kogemata eelmisel laupäeval. Kraapisin Saharat veits ja sai mõni pilt ka tehtud.

Eilne päev kadus kuidagi ära, aga ma ei imesta kui nii palju arvuti taga istuda. Õhtuks oli kapsa tunne ning lebotasin lihtsalt teleka ees.

No tänane tööpäev algas ootamatult. Ümberkorraldused olid toimunud, saadeti mind hoopis teise inimese juurde ning homme on ka terve päev täis lapsi. Pärast tänast kuidagi tekkis veidi mannetu tunne laste koha pealt...

Aga vähemalt füüsilises mõttes aktiivne päev oli: jala koju, koeraga jalutama ja õhtul veel E. ja L. väike ring värskes õhus. Natuke kirjaneitsit üritasin ka mängida, et eneseanalüüsi kirjutada, päris valmis ei viitsind tehagi. Aruandes tegin ka parandused, aga töö kallale ei jõudnudki täna.

Selles mõttes, et elu läheb edasi! Iseasi, kuidas...

Selleks aastaks sünnipäev möödas. Õnntilusi sai palju, süüa sai, juua sai, peole läksime ka, aga see olla pettumus. Klubis oli nii vähe rahvast ja 2.30 pani DJ pillid kotti ja tuli pandi põlema, et marss, koju, kõik-see-mats! Mnjah, enivei.

Nädalavahetusel sai veel külalisi vastu võetud ja tallis käidud. Isegi hobuse selga ronisin :D Hea nali, polnud juba 3 nädalat ratsutanud. Uutel loomadel pole viga 5-aastaste kohta. Närvikavad korras. Ja jälle oli üks nädalavahetus läbi.
Esmaspäeval hakkas viimane täispikk nädal. Midagi erilist ei teinudki rohkem.

Eile sai veidi tulevikust räägitud, et koht oleks ju olemas. Aga eksisteerib probleem: see ei motiveeri mind üldse oma tööd kirjutama. Õhtul käisime E.-ga kinos, sai väeheke naerda ja pärast Selvekast odavalt head kohupiima ostetud. Turvamees A. mind vaevalt ära tundis.

Täielik luuseritunne on. Üldse ei taha midagi teha, väsimus, trenni pole ka jõudnud juba 10. päev. :/ Täna hommikul isegi oli plaan, pakkisin hommikul koti kokku, aga päeval hakkas "tööl" pea valutama ja olemine läks sandiks. Ikkagi võtsin tableti ära kodus. Enne lugesin veidi oma tõlgitud materjale ja peaks ühe peatüki jagu siis kokku panema, vist. Aga ma ei saa ikkagi aru, miks see koht mind ei motiveeri?!? Oskab keegi sellele vastata? Vaevalt, sest isegi mina ei suuda sellele adekvaatset vastust eneses leida. Kurb ju, kui see, mille poole pürgid enam üldse ei motiveeri asja lõpuni viima...

Loomapoes oli ka ainult ühte sorti tsintsude sööta: väike pakk maksis 97 eeku, masendus tuleb peale.

Järgmise luuseri postituseni!

Reedene Ott=ülerahvastatud klubi. Aga sai ta ära kuuldud ja trobikond tuttavaid nähtud.
Laupäeval käisin sel aastal esimest korda ujumas. Päris hea oli vahelduseks sulistada, aga see kerge ujumine ja taidlemine väsitas ikka päris ära. Tallis möödus kaks tundi kiirelt kui pildistada. Igatahes hobused läksid treileri peale ja me võisime ka siis koju tagasi minna.
Esmaspäev oli täis uusi nägusid. Sisse elama ei pidanud, kuna olen seal hoones ja ruumis juba eelnevad 5 nädalat veetnud.
Eile üllatasin end kui K. ja E. metsas kõndimas/sõrkimas käisime. Ma üllatasin end, et suutsin päris pikalt sörkida, jalga väga palju ei põrutanudki :)
Täna sai veidi homseks toidukraami juurde toodud, aga homme tuleb veel salatite järgi minna. No Selveri salat on ikkagi väärt kraam.
Ja homme saab siis pidu!

Lõpuks ometi on nädalavahetus ja saab puhata ja mängida :)

Kolmapäeval tegelsin tõlketööga. Juba lootsin, et saan botoxi kasutamisest oma DTs kirjutada, aga netu, sain materjali selle kohta, kuidas na uuringuks valmistuvad, kuid tulemustega täisartiklit ei saa. Aga isegi kinesioteipi kasutatakse, see oli hea uudis, sest sain ka materjali kätte. Surfasin veel, aga botoxi kohta pole midagi rohkemat saada, jamps. Pärastlõunal käisin linnas mänguasja taga ajamas Lillule. Sain ka lõpuks ja maandusin trennis. Trenn oli kehva. Jõudu polnud, kõhtu ei teinud saalis ja selga tehes oli parem pikimlihas nimmes valus. Hm, hämming. Õhtul võimlesin kodus kerelihaseid treenida ja kannatas küll.

Neljapäeval käisid külalised ja peale tööd Lillu sünnale. Sai taaskord pilte tehtud. Õhtul jälle selg valutas, võimlemine ei teinud nii kiiresti paremaks kui kolmapäeval.

Täna oli kiire päev tööl, lõpphindamised ja aruannete lõpetamised. Pea läks ka umbe, hetkelgi veidi kahtlane, aga saab hakkama. Õhtul lämme E. Otti kuulama.

Vahepeal pole suurt midagi korda saatnud. Reedel tülitas bussipeatuses ja bussis mingi jota mind ja ega ta ei saanud aru, et mulle närvidele käib. Diagnoosisin mölapidamatuse ja irvitas mulle vastu, endal sahtel eestvaates pooltühi (ülla-ülla, et selliseid ligi tõmban...). Õhtul käisin trennis, seal läks suht pikalt. Ja kui koju jõudsin olin laip.

Laupäeval käisime E. linnas shoppamas. Õhtul vegeteerisin niisama, ei teagi kuidas aeg käest lendas.

Pühapäev jälle koristasin, õhtune saun küpsetas olemist. Tunnike peale sauna hakkas täiega külm, aga öösel oli palav magada ja üldse vähkresin voodis.

Eile käisin peale "tööd" koeraga väikese tiiru, oli teine kobedam kui viimasel korral. Rihma otsast lahti ei lasknud, muidu jookseb ta end kohe ribadeks. Ähkimine oli väiksem, ju siis oli tol korral parem päev.

Täna sain jälle nänni (kommid ja lilled). Riiulinurk vaikselt täieneb. Kuna endal tekkis suurem paus, läksin vaatasin, mis lastega tehakse. Polnud seni veel sellist käsitlemist näinud.

Pealelõunal käisin poes ja pärast koeraga tiirule. Ja siis oli üks mammi, kes kriiskama hakkas, ilmaasjata ajas endal vererõhu lakke ja närvid krussi. Närveerigu vähem, on elu kergem ja ei hävita oma ajuollust! No mind suutis ta ikkagi veidi häirida ja jalutuskäik sai lühem kui esialgu planeerisin.

Enne avasin ühe šokolaadi maasikajogurti täidisega, nagu Yogurette, vist samuti Saksmaa toodang. Ülimaitsev! No viimased kolm päeva jälle magusat söönud :/ No lihtsalt ei oska ilma olla, stressist on organismi tavapärane funktsioneerimine ka sassi löödud. Ahjaa, eilsest "tööl" võimlemisest (kerelihaste treening pallil ja bosul) on täna kõht isegi veidi hell.

Nonii, teisipäeva hommikul oli üks pime bussijuht roolis. Jalutasin kenasti järgmisesse peatusesse, et bussiga "tööle" saada. Jõuan uste ette ja ei avata, ok. Mõtlesin, et ju siis ootab, et aeg õige oleks ja kohe uksi lahti ei tee. Ja siis pani hääled sisse ja sõitis lihtsalt minema. Ma passisin nagu mingi tropp ja veel üritasin kätega vehkida, et kuhu sa enda arust sõidad!?!? Ja nii ma maha jäingi. Oi, kuidas oleks tahtnud kaevata. Aga kui meenutada, siis on palju kordi just Olevist bussile minnes, lampi ära sõidetud. Ega mina tea, äkki on sama inimene kogu aeg, kes lihtsalt minema sõidab. No õnneks tuli 7min pärast järgmine buss ja oluliselt ei hilinenudki.

Kolmapäeval käisime rahvaga sõbrantsil külas. Ma olin seltskonnas ainus beebita isik. Ega mul suurt midagi kaasa rääkida polnud sel teemal, seega tegin pilte teiste rõõmuks. Lastel oli ka täitsa lõbus :) Õhtul läksin trenni, kuigi enne oli väsimus ja uni kallal (no peaaegu 24/7 uni kallal). Punnitasin oma trenni ära ja tagasi koju.

Täna oli tööl väikene tagasilöök. Tuleb tempot maha võtta, muu ei aita. Igatahes paras pähkel vajab lahendamist. Kodu poole jalutades nägin E. Käis Selveris kuni ma autos last valvasin. Veidi istusin rõdul, aga tänane tuul on päris kõva. Püüdsin veel aruannet lihvida ning nüüdseks olen 4 artiklit läbi lugenud, millest üks oli puhta mõttetu.

Neljapäeval tulin kommikarpide ja lillega koju. Ja lõpuks olid need ülipikad tööpäevad läbi.

Vastu reedet magasin 10h, mis on minu jaoks täiesti ebatavaline/ebanormaalne nähtus. Aga seda on tunda, et ma viimasel ajal väsinud olen. Reedel käisin enne lõunat jutul, aga kindlat vastust ei saanud. Lõunast Enku juurde ja talli. Seal selgus, et Põder rändas neljapäeval oma uude koju. Peaasi, et normaalne omanik oleks, sest ta on ju päris nunnukas tegelane. Igatahes likvideeriti jootja purunemisest tulenevat ujutust ja läksime hobustele järgi. Enku sai Rosetta ja ma sain Hiltoni. Natuke sõitu ja jutustamist ja oligi vist tund möödas. Pühkisin veits põrandat ja pakkisin end kokku ja kodu poole. Vaid kaks inimest avastasid, et mul nimepäev.

Õhtul tegime väikese soojenduse minu juures ja edasi juba bääddžämm, mis ebahuvitavaks kujuneks. Jätkasime Koiduga ja lõpuks veel tiirutamisel linna peal ning koju tagasi veidi enne kella 6 ning magama. Üle pika aja üks hea ja lõõgastav päev.

Laupäeval ärkasin peale kella 10, kuna ei õnnestunud kauem magada. Lõuna ajal käisin pildistamas hobuseid ja ootamatult oli jälle õhtu.

Täna sai hommikul trennis veidike end liigutatud. Ikkagi raske, kangi all võttis käed värisema lausa. Pärast tegin kiire tiiru mõningates poodides, kust midagi osta polnud ning tulin koju tagasi. Kahju, et ühed Esprit jalanõud ei sobinud :(

Nüüd istusin paar tundi päikese käes ja üritasin veidi tõlkida. Pooliku jõudsin lõpuni ja uue artikliga alustada. No lihtsalt ei viitsi. Kurb, aga tõsi. Isegi unes nägin, et ei jõua oma tööd tähtajaks valmis ja pean järelkaitsmisele minema.

Väsinud ja kopp on ees

Palju aega on mööda läinud. Eelmisel neljapäeval pidin Tartus ära käima. Avasta-Eestimaad-tuur nagu see kahe linna vahel sõitmine alati on. Nii palju aega läheb kaotsi ja bussisõit tõmbab ju kapsaks ka ära. Järgmisel päeval trennis olin väsinud ja suurt ei jõudnud. Pühapäeval oli ka trenn kuidagi ekstrapingutav. Kuidagi nõrgaks jäänud.

Esmaspäev ja teisipäev olid 10h laksud. OK, vabastati mind 17.30 18.00 asemel. Aga siiski, väsimus on üüratu, tahaks magada, mõttetöö on kehv. Täna vabshee unustasin ühel inimesel tähtsa liigutuse ära. Ja päeval tõmbas paar korda seest õõnsaks ja mõtlesin juba, et pean minema potti kallistama. Söömine on nagunii täitsa sassis. Mõne aja suutsin täitsa normaalselt süüa, nüüd on mingi kommi ja šokolaadi isu juba kolmandat päeva. Täna trenni ka ei jõunud. Ja koeraga jalutama ka ei tiku. Täielik tüdimus on peal, tunnen end oskamatuna ja õlavööde ja selg on ka sel nädalal kuidagi pingesse tõmmanud.

Ja tulevikust ma ei räägigi!

Täna oli kevadine päev :)

Eelmisel laupäeval käisime siis E. TIHSil. Vahva oli, nägime vanu tuttavaid, ilusaid hobuseid ja saime mõlemad "argipäevast" välja. Tagasi koju saime 23 paiku.

Pühapäeval tegelesin FT asjadega, sorteerisin ja otsisin. Kodust kaugemale ei jõudnudki.

Esmaspäeval algas siis lõpupraks. Sealne tegevus on tavalisest kiirem ning päris ära harjunud ma veel pole. Inimene harjub kõigega, küll varsti omaks saab.

Kolmapäeval käisin trennis. Mingid naljakad tüübid olid seal, kes tagareit olematu raskuse tegid. See selleks. Igatahes enesetunne oli hea. Neljapäeval enam mitte, rind ja selg oli ilgelt valusad. No tegelikult oli see ette teada, kuna trenn on mul ju üldse ligadi-logadi jaanuarist saadik. Jaanuari keskel jäin haigeks ja pole end rea peale saanud, veebruar-märtsi algus olid lootust andvad, jõudsin isegi 2 korda nädalas. Aga massaaž küpsetas mu päeva lõpuks nii ära, et ei olnud minust asja. Käed on ka lõpuks taastunud: pöidlad ei valutagi enam. Mnjah.

Reedel sai trennis käidud. Rind oli ikka puha taastumata kolmapäevast. Hm, see on see kui trenni ei tee. Õhtul üritasin veits artiklitega tegeleda.

Täna siis jõudsin talli. Ilm oli superilus ja soe (12+). Plats oli jama, seetõttu kordetasin Saharat põllul. Jooksis kenasti, ei trüginud väga sisse. Reageeris adekvaatselt suulisele käsklusele. Jooksis vast pool tundi, millest viimane 10 jalutas. Väljas arvas ta, et võiks üle sopase raja hüpata. Enne platsile minnes, tahtis mulle hirmust selga karata. Juhtub ka parimates peredes. Varbad said mul märjaks. Hea, et mingid lisasokid ja jalanõud veel tallis olid. D. tuli ka üle pika aja uuesti ratsutama. Ta sai Põdra, K. oli just Lapikuga lõpetanud, ma võtsin Hiltoni ning K. kordetas Azartast. Hommikul sõitis J. Parisega ning kordetas Amadeot. Et sisukas päev. Sedula jäi küll näppimata, aga mis seal ikka. Tõime hobused sisse ja koju tagasi.

Mnjah, lõpetasin viimase FT artikli (neid ongi mul vaid mõni). Edasi peaks järgmised ette võtma, aga tead, ei viitsi ju! Nüüd sõin just ligi 80g valget šokolaadi (mustikatega) tee kõrvale, polegi valget šokolaadi vist juba mingi 5 aastat poest ostnud. Tegelikult seda ma ju ka ei ostnud, kingituseks sain. Ja õues sajab padukat.

Iseenesest saab eluga veel hakkama.

Päris Hilton

Paris

Hilton

Täna käisin siis ise ka tallis. Eile tulid uued hobused: kaks lapilist ruunapoissi. Paris ja Hilton :D Sai neid kraabitud ja kasitud, ühte isegi veidi pestud, kuna pruune laike oli liiga palju juurde tekkinud. Mõlemad vajaksid pesemist, et valgeks saada. No igatahes võtsin Hiltoni esmalt sõitu, turistikaks sobib hästi. Rahulik mõmmik ja hüppab kenasti. Paris oli närvipundar kordel. Sõidus ka sahmerdab palju peaga. Martingal järgmine kord peale panna. Aga hüppab vägevalt. Esimesed kaks hüpet viskas mu sadulast välja, hea, et alla ei käinud :D Vahvad loomad.

TIHS lõppes eile eestlastele edukalt: Gunnar teine, Kiva kolmas ja Umm neljas :) Tänase teise sõidu võidu noppis Hanno, Kiva kolmas, eestlased 6.-8. Kolmanda sõidu (135cm) esikolmikus vaid meie mehed ning eestlasi veel auhinnalistel kohtadel. 150. võitles Gunnar endale ümberhüpetega II koha.

Natuke puhkust

Esmaspäeval käisin peale "tööd" massaažis, kus massöör mind igatepidi väänas ja ragistas. Normaalne oli. Tööpäev oli natuke nõme, kuna 9 ajast oli täidetud vaid 5, mõned lihtsalt ei tulnud. Kuna pea valutas, siis trenni ei läinudki. Kõndisin spordikotiga sama targalt bussipeatusesse, et koju sõita.

Teisipäev oli viimane päev, mannetuks kujunes. Kella 10-15 oli mul vaid 3 klienti. Molutamine, kuni lõunasöögini passisin tühja, lõunast sain oma paberid kätte, siis sai natuke tegutsetud ja jälle oodatud ning kaks viimast masseeritud. Õhutl vegeteerisin niisama, nagu ma seda viimased kaks kuud olen teinud. Natuke häbi, aga lihtsalt ei jõua ja motivatsiooni ka pole :/

Kolmapäeval siis sai koristatud, kütetud ja aruanne+analüüs ära saadetud. Õhtul jälle diivanil vegeteeritud.

Täna siis juba neljapäev. Täna lugesin 2 artiklit läbi ja selgus, et nendest pole töö jaoks kasu. Kolmas on alles 25. lehekülje juures. Taaskord katlakütja. Koeraga käisin jalutamas, aga ta hakkas mere äärde minekul ümber minu tiirutama. Kodu poole sikutas end peaaegu hingetuks rihma otsas. Peale jalutuskäiku hakkas ta lund sööma, kui ma s**** üritasin kühveldada. Hetk hiljem avastasin, et jälle oksendas. Tal vist ei seedu ära see toit, kuigi vesi on krõbinate kõrval alati. Aga noh, nii kui portsu ette paned, teeb ta sellele üks-null ära ka. Kes ei sööks kui külm on?!?

Tänane TIHS on päris hästi alanud: Kiva jagas noorte hobuste sõidus esikohta ja 135cm võitis Heiki, Gunnar kolmas ning Andrus viies :) MK punkte teenib tänasest viimasest sõidust, mille alguseni on veel aega. Igatahes hoian pöialt Kivale, Reinule ja Gunnarile (MK Kesk-Euroopa rankingu esiviisikus) ning Hannole ja Urmasele.

Reedel sain Hydro Yetil 16 min lamada ja vesimassaaži nautida. Peale "tööd" käisin trennis, rahvast oli seal murdu. Pärast sai poest läbi käidud ja peale õhtusööki veidi J. muditud.

Laupäeval käisin Saharat kasimas ja jooksutamas. Nädalaga oli laka sisse jälle mingi pusa tekkinud. Kordel läks veidi kõrvalist abi vaja, kuna mul jooksis paremast jalast lihtsalt mulle peaaegu otsa ja keeras end kogu aeg ümber. Loogiline, et lasen kogenenumal asjale läheneda. Ma ei taha asju valesti teha. Sain veits Põdraga ka sõita proovida. Ma polnud ju ratsutanud 22. veebruarist saadik. Päris pikk paus. No roided olid ju ka kaua valusad ja siis see kukkumine põlvele. Rohkem kui kaks nädalat on J. temaga sõitnud, aga ütleks, et muutusteta. Igatahes suht tormakalt jooksis. Reedel olevat parem olnud. Päeva lõpuks kordetasin Rosettat. No ausalt, see hobune on vaimse puudega. Pidev paanikaosakond. Arvas, et ta ei mahu talli uste juures olevatest heinarullidest mööda. Kiilus kinni tal seal katuse all ja ei liikunud enam edasi. Kordel joosta ka ei osanud, kogu aeg sikutas ja tormas. Üritasin parema käega hoida kordenööri, raske oli, kuna käsi ju nõrgem. Ma lausa karjusin ta peale, mitte, et see aitaks. Lõpus isegi oskas veidi ilma sikutamata joosta. Kurb, kui rumal see loom on :/ Hämmastaval kombel ei paista seda mõistuseraasu tal suuremal osal ajast olema.

Täna koristasin raamaturiiulit, et oma FT asjad ühte kohta saaks ära panna. Tahtsin pilte DVD panna, aga minu kirjutaja ei funka. Sain vaid CD-d kirjutada ja sama plaat, mille hetk tagasi olin oma arvutis kirjutanud, jooksutas läpaka kokku. Normaalne arvuti mul! Teises arvutis luges plaatidelt pildid välja küll. Hämming!

Homme ja ülehomme veel masseerimist ja siis saab sellele perioodile kriipsu alla tõmmata.

SPA nädal

Esmaspäeval sain 200g šokolaadi ja apelsini. Õhtul trenni ja päev läbi. Teisipäeval sai massaažis käidud, kus mind paika ragistati ja venitati. Kolmapäevase tööpäeva lõpetasime saunatamisega. Aur, sool, infrapuna, mullivann, jaapani vann, massaaždušš. Küpsetas õhtuks ikka päris ära. Infrapuna saunas küttis mul pulssi üles ikka päris mitu korda.

Täna hommikul käisime mudas. Päris mõnus oli seal vedeleda, alguses võttis uimaseks pea, aga pärast oli virgas olla. Õhtul käisin E. külas.

Veel 3 päeva tööl.

Projekt nr 1

Projekt nr 1

Eile võtsin koplist omavoliliselt selle aasta "Projekt nr 1" ning asusin teda kammima ja kraapima. Suhtus minu tegutsemisse positiivselt ning otsis taskust ja kätest midagi head. Laka lahtikammimisega oli tükk tegemist, pusad olid rasked lahti tulema. Aga asja sai. Kapjadega läks ka suhteliselt hästi, vasakut tagumist vehkis algul ning paremat esimest ka. Aga said ka need puhtaks. Vahepeal siiberdas edasi-tagasi boksis ja tuli minu juurde tagasi. Sai ämbrisse veidi nänni, kõndisime käekõrval edasi tagasi tallis ja väljas, jooksis veidi kordel ja sai karja tagasi. Edukas esimene päev. Tegin veidi eluolust pilte ja oligi kõik.

Täna siis koos E. talli. Tõin endale hobuse koplist ja iluprotseduurid jätkusid. Täna siputas tagumistega rohkem, üldse oli kuidagi energilisem. No peale minu oli väljaspool boksi ju 3 inimest ka. Panin siis sadulateki, hobune ei teinud teist nägu. Siis juba sadula, ei lasknud ka end segada. Siis nokitsesin sadulavööga, sain kinni, hobune ikka rahulik. Lasin tal siis veidi sellega olla, pingutasin vööd ja mõlemad olime rahulikud. Valjad on tal peas varem olnud, panin siis need ka. Suulised võttis kohe ise "närimiseks", ei mingit vastu punnimist. Siis siiberdas veel boksis ringi. Lasin jalused alla. Siis veidi vaatas, et mis asjad need tolknevad vastu külgi. Siis kõikusin veidi jalustega ja sikutasin sadulat. Hobune oli rahulik ja võtsin uuesti sadula ja valjad ära. Siis kõlkusin niisama tema kõrval ja nügisin teda, sügasin igat pidi. Omanik arvas, et võiks proovida ka selga minekut. Algul olin kõhuli tal selja peal ning teisel katsel juba istusin seljas mingi pool minutit. Mõnus tegelane ei lasknud end üldse segada. Käisime veel platsil tiiru, tuli minu järel üle kavalettide, jooksis veidi kordel. Tallis jooksis käe kõrval, kuid näituse positsioon ei õnnestunud, ei venitanud enda kaela. Viisin koplisse tagasi, päitsed peast, patsu-patsu ja lubasin minna. Ta jooksis mõnuga omade sekka tagasi. Veel edukam teine päev.

Kodus väike koristamine ja pesu pesemine ning niisama chillimine.

Kaks päeva puhkust kätele kulub ikka ära küll, homme uue hooga tegutsema!

Täna sain kingituseks 300 grammi šokolaadi ja kommikarbi. Söö end või paksuks!

Igatahes lootsin peale "tööd" trenni minna. No iseenesest läksin ka lõpuks, aga trenni tegin nii palju kui mingi 17min. Sest suutsin trenni poole teel olles jää peal käna panna :/ Kuidagi taas vasak pool maandus enne. Ülakehaga spordikotile, seega ülaosal pole häda. Puus ja põlv said aga hea matsu. Põlvevalu isegi leebus sellest ajaks kui saali jõudsin ja puus sai ka üle. Plaanis oli jalapäev. S***agi, proovisin siis ratast sõita. Vahepealsetel pausidel masseerisin jalga, edasi proovisin kõnnirada, aga ei sobinud ka see. Peetis värk. Ma vist ei armasta end üldse viimastel aastatel :/ Homme siis selgub kui sinine ma olla võin. Nati nagu valus ka, sest väike longe on sees. Ehk homseks on juba suht norm.

Ahjaa, hommikul läks patsikumm ka katki ning köögipaberi rullis oli paaritu arv lehti. See tähendaski midagi!

Täna sain kingituseks 400g shokolaadi. Vot siis.

Eile käisin tallis. Peale kella 10 juba, eriti varajane. Põder oli J. bronnitud, üks päev isegi tegi edusamme pärast tunniajast jamamist. Mitte ainult minule ei tundu, et ta ei taha ratsanikuga koostööd teha. Igatahes sai hobune eile 2h sõitu, ulme, ma poleks viitsind, aga J. viitsib. Nojah, J. leidis ka aega Põtra ja J. juhendada. Seda oleks pidanud juba ammu tegema, mina sain vaid kurta, et ma ei saa aru, mis temaga teha tuleb. Võiks öelda, et loom tuleb ära väsitada, et ta lihtsalt sulle vastu ei punniks. Hmm. See selleks. Samal ajal kordetasin araablast. No selle hobusega mul ka klappi pole. Igatahes näivad me tunded vastastikused, ma olen tema jaoks vaid mingi sügamispost või midagi, aga kordel jooksis küll pikalt ja ei siblinud tühja nagu ta kipub tegema. Selga polnud plaaniski minna, uut traumat pole ju lähiajal vaja. Tahtsin Sedulat võtta, aga laideti idee maha. Pole ju müügihobune, sellest poleks kasu. No see võttis väheke kulmu kortsutama, ma tean, et see oli siiski pool naljaga öeldud. Tegelikkuses varsal jalg katki ja pole mõtet teda solgutada ja teda toas hoida - see tekitaks mõlemapoolse paanika loomadele. Väsimusest kargas peast idee läbi, et las see ratsutamine jääb: nagunii ei oska, kindlat hobust pole, külmast ja niiskusest on kopp ees ning kogu aeg olen väsinud. J. pakkus mulle üht last kantseldada, suveks oleks vanus ka juba õigel maal. Aga mis laste kantseldaja mina ka olen?

Igatahes viskasin veel veidi s*** ja lõunast ometi koju ära.

Õhtul suutsin ühe artikli ära teha ja maja koristada. Vähemalt polnud terve päev mõttetu.

Praeguseks hetkeks on 4 artiklit läbi uuritud ja oluline tõlgitud. Ise ka imestan, et nii produktiivne suudan olla. See on vist selle nädala hiilgemoment. Talli ei viitsindki minna. Ülla-ülla, õues on libe ja märg ju! Öösega kaotas kasvuhoone oma pooled katuseklaasid :/ Hommikul tuli üks korrakas lahmakas alla ja klirises põrandale. Natuke hirmus.

Nüüd on jälle mingi laiskus võimust võtnud ning ei viitsi enam tõlkida.

Homme uus nädal ja uued mõtted.

Eilne päev möödus ka väsimuses, sain küll töö juures kiita, aga kui päev läbi sai, olin kergendatud. Täna hommikul sain kliendilt roosi tänutäheks. Päris tore :) Peale lõunat sain ilusa sõnumi. Viimane klient oli paras pähkel. Hea, et tööpäev jälle läbi sai.

Kodus viskasin katuselt trepile kukkunud lund ära. Ja õhtul oli õlavööde päris hullult pinges. Tegin sooja ja venitust ning läks paremaks.

Ja kes nüüd mulle massaaži teeb? Ees on kaks puhkepäeva, mida kavatsen nautida!

Palju õnne, Eesti!

Pühapäev kadus kuskile ära ja talli ei jõudnudki.

Esmaspäeval siis uus päev uues kohas. Hämmingut tekitav. Meil tekkis kerge pettumus ja hämming, kidas 23min peaks ära masseerima. Aga küll aeg õpetab seda meile. Tutvusime majaga, mis oli suur. Saime varakult tulema ning kappasin kiiresti kodu poole ja sain autoga talli. Alustuseks võtsin Põdra, kes oli omas mullis. Ei tulnud meil välja see üksteisemõistmine. Kaks korda suutis peaaegu sirgelt taandada, need olid tema tipphetked. Siis oli juba aeg trennihobune võtta. Mulle jäi siis Azartas. J. võttis suure halli ja M. ja A. olid juba ponidega platsil. Azartas avastas maailma ja kui olin sadulas paar sammu suutnud kõndida ühe jalusega, otsustas tema uutele külalistele rodeot demonstreerida, mina seljas. Ja hetke pärast olin mina külili lumes ja hobune pani kiirelt külalistega tutvuma. Kargasin kiirelt püsti ja sain hobuse uuesti kätte ning läksime talli kordele järgi. No kui loom tahab joosta, siis las ta jookseb ringiratast. Igatahes trennis sai hobuse väheke paremini töötama küll. Kavalette suutis lõpuks korralikult joosta, algul puhises ja puikles mul. Hüppama ei hakanud, kuna pole temaga kordagi seda harrastanud. See lõbu on vaid J. olnud. Ja kuna ta vastik oli ning mina rohkem kukkuda ei tahtnud, siis hüppasid teised. A. pani poniga süsteemi teise takistuse ees peakat :/ See poni oli tal üldse kuidagi laisavõitu oma koibade korjamisega, ju oli väsinud. Ponid tulid ju pika maa läbi sügava lume trenni. Ja pärast pidid veel koju tagasi matkama. Õhtul kustusin kiirelt.

Eile siis oli sebimist palju. Joosta edasi tagasi üldvõtmega, mis ust ei avanud. Ja käisin siis kolm korda üldvõtit küsimas vist admistratsioonist. Ulme. Peale tööd väike shopingutuur koos K. ja J. Kodus sõin kõhu täis ja viskasin lebosse, uni niitis jalust juba kaheksa ajal. Ulme, kui väsinud ma ikka olin. Igalt poolt oli valus kui magama läksin.

Täna siis molutasin niisama või noh puhkasin. Käisin tallis pildistamas, pühkisin talli põrandat, isegi see oli valus. Vasak külg on peale esmaspäevast matsu valus. Pikali asendist ülakeha tõstmine on raskendatud valu tõttu, st kõhulihaseid ei saagi teha ja kerepöörded ka valusad. Invaliidi tunne on. Õlavööde ja selg ja kael paremalt poolt ka valusad. Selle peale öeldi mulle, et ise oled nii kaua sõitnud ja siis kukud hobuse seljast alla. Hoidnud jalgadega ümber hobuse kinni! Need sõnad tulid inimese suust, kes ise istus viimati hobuse seljas, kui oli alla 10 aastane vist. Igatahes K. käis täna ülaatusesinejana tallis ja jäädvustasin ta ka pildile :D

Homme tuleb uus päev täis edasi-tagasi jooksmist ja masseerimist.

Tartus sai edukalt ära käidud ja oma arvestatud kätte saadud. Siis käisin endale teipe ostmas. Ja mind tabas üllatus: toodetakse ka tibukollast ja rohelist. Ma võtsin oma lemmikvärvi (sinise) ja tibukollase. Ahjaa, 5EEK kallimaks läinud rull. Raamatukogu ees küsis seltskond arheoloogiatudengeid mult küsimusi, millele ma vastata ei osanud. See selleks. Kasulikke raamatuid polnud ning surfasin andmebaasides ja laadisin paar artiklit alla. Hetkel on kaks isegi kasulikuks osutunud. Ei viitsinud seal kaua passida ja tagasiteel jätkasin M.Raua raamatu lugemist. Hommikul oli kohati veidi häiriv osasid lõike lugeda, aga siiski kannatas.

Reedel oli mingi peetis ilm. Tuiskas ja värki. Ei tahtnud üldse talli minna. Seega sai kodus toimetatud ja tõlgitud ja hoopis jõusaalis ära käidud. Õhtul kinos "The Book of Eli" ära vaadatud, õhtul naiste suusavahetusega sõidu algust (kuni Kiku katkestamiseni) jälgitud ja unele ära.

Täna siis taaskord peetis ilm: jube külm. Majast pole välja läinudki, sest lihtsalt ei taha! Ilm.ee andmeil 14 miinust liita 9m/s tuult = -26kraadi. Halloo, loogiline, et ma majast ei välju, kui mul juba toas olles varbad külmetavad, kuigi kaks paari sokke jalas. Täna hommikul oli all siiski soojem kui eile hommikul (14,5kraadi). Hmm. Talvest on kõrini, aga ilmataat seda ei mõika ning laseb aga edasi. Aga raamatu sain läbi.

Kõigest on kopp ees. Tahaks puhata ja mängida ja terve olla!

Esmaspäev läksin kohe peale "tööd" trenni. Tegin siis ülakeha päeva, kangile ligi ei pääsenud kuna mingid noored mehehakatised olid seal juba järjekorras, seega võtsin trenažöörid ette. Koju sain normaalsel ajal ja õhtul Kiku sõitu vaatama. Vägev naine, et peale pausi kohe hõbeda koju tõi! Ahjaa, S. helistas, et talle võistluste pilte saadaksin.

Teisipäeval siis viimane päev. Viisin kommi ka ja astusin peale kella 15 majast välja. Säästust miskit süüa ja bussile. Koeraga tegin ka väikese jalutuskäigu mere äärde, katlasse tuli ja pesema. Siis otsisin kapist sobivad riided selga ja jäin E. ootama. "Vilde tee" oli täitsa vahva. Sai raha eest küll ja veel naerda. Nägin mõnda tuttavat ja istusime hr linnapeaga samas reas. Korraks isegi tema kõrval. Seekord lindistati kolm osa ning poole 23 ajal loeti üritus lõppenuks. Kodus tegin sooja piima meega, kuna kurk oli terve päev valus olnud. Ja teleka ees tuli kiirelt ka juba uni.

Täna sai kauem magada. Ajasin end umbes poole 9 ajal püsti. Kütsin ahju, lõpetasin ja printisin praktika asjad, lugesin/tõlkisin ühe artikli. Pea oli kuidagi uimane ja otsustasin hoopis värske õhu kätte minna. Riidesse pakkisin end muidugi ikka korralikult. Esmalt sõitsin veidi Latekoga, aga ta ikkagi lonkab, galopis hoiab veel eriti jalga :/ Oma järge ootas kolm päeva puhanud Põder. Oli tunduvalt rõõmsam, kui laupäeval, kuid ilge kaelkirjak ja kõõrkaelne ka veel takka otsa. Pea vaatas tal kogu aeg paremale ja jooksis ainult paremas paindes. Ja kuulsin nii paljut, et Lateko läheb varsti meilt ära, V. võtab ta oma hoole alla ja viib teise valda ära. Eks see uudis väheke ootamatu oli minu jaoks, sest algul pidi ikka hobune suveni meile jääma ja siis ära müüdama. Nüüd puhuvad hoopis teised tuuled. Põder on ju ka müügis ja eks ühel päeval, arvatavasti kevadel, pakitakse ka tema treileri peale ja sõidutatakse Soome ära. Eks tal seal parem olekski, kui normaalse sõitja alla saaks, areneks hobuseks!. Rosetta, Poni, Azartas ja Lapik võiks juba Soome ära minna. Oleks rahu majas. Amadeo läheb vist järgmisel nädalal Nuiakale, K. ja I. pidid seal müügivideosid treima, ikkagi 150 sõitnud hobune. Vot.

Homme pean vara tõusma, mis mulle ei meeldi. Tartu vajab külastamist. Tegelikult ma ju üldse ei viitsi!

Jälle üks nv hobuseid

Sassi võistus 14.02.2010

Reedel oli tööl suht lebo ning kella 14ks olin juba tallis. Sõitsin Põdraga. Panin kannused, kuna stekki kardab paaniliselt ikka veel, kumm oli ka peal. Ja täitsa asjalik sõitmine tuli. Hobune tundus rõõmus ja galopis liikus isegi elavalt, mitte ei surnud kohe välja. Väga mõnus oli! Rosetta läks mul pärast kordele jooksma natukeseks. Ei tahtnud kaua väljas külmetada ja vahetasin soojad riided selga ning vaatasin, kuidas J. hüppas poniga ning varsti sain koju.

Laupäeval koristasin veidi hommikul, siis bussiga talli. Võtsin alustuseks Põdra. Janika tegi tähelepaneku, et hobusel on lümfisõlmed paistes. Ja ratsutamisel oli seda ka tunda, et hobune oleks nagu väsinud ja ei jõua joosta. Seega ei sundinud teda ka eriti. Uus ratsutaja tuli. Talle anti alustuseks Lateko, kes talle väga meeldis. Uue ringiga võtsin Azartase, kes paaniliselt traktorit kartis ja lihtsalt pürssis mul edasi ja ma pidin end seal seljas segamini loksutama, kuna lampi mult alt tahtis ära hüpata galopis. Siis kui tema juba rahulikumaks jäi (kuna traktor lõpetas lume lükkamise), ei jõudnud minu selg enam tema seljas loksuda. Täisistakut on vaja teha, sest J. pole seda temaga teinud. Ma siis üritasin väheke, veits parem kui eelmisel laupäeval. D. võttis lapiku, kes arvas, et ta ei taha ratsutada ja ei lasknud teda selga. Hobused tallis sain D-ga koju.

Täna siis hommikul peale võimlemist ja hommikusööki Sassi talusse võistlusi kaema. J. võistles poniga edukalt: said 5. koha esimeses sõidus. M. võistles teises sõidus ja said vist ka esikümnesse. Seega kordaläinud päev: eesmärk sai täidetud (puhas sõit). Ma üritasin pilte teha, S. tahab mult pilte ja ajakirjanik tahtis ka (dikteeris veel, mida tema tahab...). Eks paistab, kas midagi PP-s ilmub või mitte.

Aga varbad külmusid mul küll täna ära ja tervest päevast seismisest on selg ja põlved ka veidi imelikud.

Blah, eile oli luuserdamispäev. Tööpäev oli pikk, palju kliente, palju rääkimist. Kokkuvõtvalt väsitav. Pidin bussipeatuses külmetama ja bussi ootama. Kui viimases peatuses tõusin, et maha hakata minema, siis mingi mees vahtis mind sellise pilguga, et kuhu sa nüüd enda arust lähed. Oleks tahtnud talle öelda, et mida sa passid! Aga ei öelnud. Jalutasin külmetades ühe peatuse jagu koju. Igatahes koju jõudes oli mul nii külm, et pidin sada asja selga ja jalga panema. Väsinud olin ka. Seega tegin peale õhtusööki väikesel diivanil uinaku. Üritasin end võimalikult kokku pakkida, et soojem oleks. Pärast oli kange olla, aga mis seal ikka. Trenni ei läinudki.

Täna hommikul kustutati tuli ära, kui ma duši all olin. Hästi. Hommikusöök läks mul metsa, mingi prääniku isu tekkis juba hommikul, kahtlane. Bussis nägin K., kes trenni läks. 3 min -10ga väljas bussi oodata tekitas minus taas külmumise tunde. Prrr. Tööl sain lifti nuppu vajutada ja juhendaja töökaaslased soovitasid mulle lifitga sõitmist ja kaardimänge. Need on elementaarsed asjad, mis seal omandada tuleb. Päev oli lühike, bussidega koju sööma, riideid vahetama ning härra Põtra jooksutama. Latekot sai ka väheke jooksutatud, aga ta on kordel ilge juust ja ei viitsi ju lihtsalt joosta.

Vähemalt eneseanalüüs on peaaegu valmis...

Uus nädal jälle. Eile hommikul nägin bussijaamas nr 6-le astudes H. Töö möödus suhteliselt kiiresti. Õhtul 18.20 startisin bussiga trenni poole. Tegin mõõduka trenni: jalapressil panin 90kg peale ja säärt tegin 20kg lihtsalt liigeste liigutamise mõttes. Pausid olid lühikesed, et normaalsel ajal lõpetada, kuna bussiliiklus pole just väga kiita: jääd maha, pead pool tundi ootama.

Täna lgas päev teises hoones ning lõunast peamajja tagasi. Ja sai tund varem läbi. Minule sobis ning suundusin linna. Maximast söögipoolist ka ja koju. Koer kannatas isegi täitsa mereni jalutada ja veel rihma otsas sikutada koju minnes.

Ülaselg on ikka veel nädalavahetuse tsuksimisest valus.

Homme pikk päev ja õhtul peab end veel trenni vedama. Ohjah, väsimus! Ja neelata on kahtlane.

Katus sõidab

Azartase tänased trikid

Jälle üks nädalavahetus läbi. Reedel oli täitsa ilus ilm ning läksin otse töölt talli. Sai siis üks hobune sõidetud. Õhtul laadisin pilte albumisse. Väsimus oli.

Laupäeval sain varakult talli. Esmalt võtsin Lateko, kõik oli normaalne. Rahvast tuli juurde. Võtsin järgmiseks Põdra, ei olnud normaalne. Tahtis kakelda. Vehkis peaga, eest pehmeks ei saanud teda. Kui pärast kordetamist selga läksin, peksis hobuse süda kiirelt ja hingamine oli ka kuidagi lõõtsutav. Stekki kardab, hakkas veel rohkem pablama, kuigi ma ei puutunud teda sellega ühtegi korda. Taandamise asemel teeb mingit oma asja kõveras asendis. Keeruline. Galopis jookseb vabsee nagu kraana... Hobune tundus kuidagi õnnetu, läksime siis hobustega põllule kablutama. Tundus, et pilk läks veidi erksamaks, aga galopis pikendust ikka ei tulnud. Venis nagu tatt. Lõpetasime ära ning hobused said tuppa. Märad olid aga samal ajal koplis nöörid/traadid maha jooksnud ning suur hall arvas, et ta peaks ka oma koplist üle hüppama ja suurde koplisse kablutama minema. Nii tore, nii tore. Üritasime siis kätte saada halli. S*** ei andnud end muidugi kätte. Nii ma siis sumpasin üle põlve lumes edasi ja tagasi nagu mingi tropp vilistades. Märad ja hall jooksid pead laiali otsas mööda koplit. Ma hingeldasin ikka korralikult. Lõpuks õnnestus mul ta kätte saada ja korde külge panna. Halleluuuujaaa! Ja siis sumpasime sügavas lumes koplist välja ning hobune läks kordele jooksma. Selline asi ajab ikka närvi mustaks küll. Pühkisin põrandat, viimastele veel heinad ette ning kõik hobused tuppa ja koju.

Õhtul käisime E. ja K. linnas. Teatrikohvikus tundsin mina ainukesena Priit Loogi ära :)

Täna taas varakult tallis. Esimeseks sai siis Azartas võetud. Peale kordet lasi kenasti selga, aga kui kavaette pidi jooksma, lõi kiiks pähe ja tegi mingit omaloomingut, kuidas latte ületama peaks. Hea, et pärast teist korda selga jäi, sest lumme kukkuda oleks ikka külm olnud. Jeebus küll, kõigil katus sõidab. Väike paus ja järgmised hobused. Lootsin, et äkki on Põdral rohkem mõistust ja ta ei kakle minuga. Algus oli isegi paljutõotav kummiga. Kuna laisk oli, sain steki kätte ja siis läks kõik jamaks. Vehkis peaga, ise pinges, no mul läheb ju ka siis alaselg kohe pingesse :/ Ma ei tahtnud kakelda, üritasin heaga, et ei sikutaks teda ülemäära suust ning kui tal juhe kokku jooksis tegin peatuse, taandamist proovisin ka, lõpuks isegi pakkus mulle õiget liikumist. Galopis oli jälle kraana. Ma ei oska temaga midagi peale hakata :( Selg oli ka mul peale sõitmist kange. Viimaste hobustega läksime hoopis metsa jalutama. Tundsin, et ei viitsi enam platsil ringi tiirutada.

Peale rasket päeva tallis kulus saun marjaks ära. Nüüd ootavad veel venitused tegemist. Pildid said ka üles laetud.

Homme uus nädal ja uued raskused.

Ühistransport on minu sõber

Hommikul kohtasin bussis klassivenda, rääkisime paar sõna ning mina väljusin bussijaamast, et järgmise bussiga edasi liikuda. Tallinna mnt väljusin ja hüppasin Säästust läbi, et teed osta. Mul oli lihtsalt üle poole tunni vaba aega enne tööd. Kui tagasi bussikasse jõudsin, sõitis just nr 6 ette. Tänane päev oli lühike ning enne kella 14 sain juba vabaks. Nr 13 sain Tallinna mnt ja nr 15 kesklinna ja trenni. Tegin kuukaardi ära, kuigi tahtsin 10 korra kaarti. A. oli ka saalis ning trenni jätkudes ilmus ka M. sõudeergomeetrile, telestaar (Jaxter teab :D). Jamps lugu on aga selles, et jõudu oli vähe. Peale tagaõlga küljele sirgete kätega lendamist tundsin, et ei jõua ning peale kangiga, mis tundus eriti raske täna, biitsepsi piinamist hakkas hoopis ranne valutama. :/ Sangad jätsin tegemata, kuna ei tahtnud seda 10kg oma jonnivale randmele haaramiseks anda. Koju jõudsin poole 17.

Kokku sõitsin täna siis 6 erineva bussiga. Mulle meeldibki bussiga sõita!

Algas veebruar

Esmaspäeval alustasin uues kohas. Vaatasin ja üritasin end ümber häälestada. Eks natuke tõsisemaks võttis, kuna ikkagi teistsugune keskkond. Õhtul tegin eksprompt ostu: ma tahtsin juba sügisel neid saapaid, aga tonnat polnud nõus nende eest välja käima. Praegune hind oli palju sobivam ning olen oma ostuga rahul.

Teisipäeval pidin hommikul hoopis teises hoones olema ning sealne nähtu oli juba karmim. Tegelikult kurvem. Olgem ausad, kui ikka inimene millesti aru ei saa, midagi teha ei taha ning lihtsalt "on", siis milleks peaks personal nii palju vaeva nägema, kui see isegi omakseid ei koti? Päeva teine pool läks edasi peamamajas. Sain ise juba tegutseda.

Enne koju minekut hüppasin Maximast läbi, aga tee jätsin ikkagi ostmata. Hmm, dementsus pole ju nalja asi. Kodus väike söök, asjad kokku ja linna tagasi. Esmalt raamatupoest läbi ühte raamatut lappama ning siis juba alakeha treenima. Naljakas, jälle mingid sellid vahtisid. Ja rahvast oli ka palju. J. kohtasin ka saalis. Trenn oli täitsa hea isegi, kuigi enne kodust lahkumist vaatas peeglist suht haige nägu vastu (silmaalused olid mingid imelikud). Jalapressil tegin 12 seeriaid 70/90/95/100kg. Pole paha. Abduktorid on ka adduktoritest tugevamaks saanud. Vasakusse reide tahvad kangesti krambid tulla, seekord esiküljele. Kuid jamps tunne tekkis alaselga pärast 4 seeriat seljasirutusi pingil, õigemini peale selja venitust. Siis lõi kohe sellise "magusa" närvivalu vasakule poole nimmepiirkonda. Oleks paremale poole löönud, poleks ma eriti imestanud. Lausa nii valus oli, et kui üritasin varbseinalt kõhulihaste pinki lahti kookida, ei saanud seda tõstagi. Aga õnneks läks väänamiste ja rippumisega üle. Lõpp hea. Ahjaa, üks saali külastaja tegi põlve sirutust ja siis venitas peale harjutust hoopis tuharaid. Mis sest, et ta tuharalihast kordagi teinud polnud, aga mida ka mina tean, eks.

Täna hommikul alustasin ühes linna otsas ja õhtul lõpetasin võimelmise teises linna otsas. Päris väsitav oli. Täna oli minu jaoks tegus päev, sai ise kõvasti tegutsetud. K. tegutseb ise!

Aga mul on vasak triitseps valus. Kes ütleb, millest? Homme on siis plaan peale tööd kohe trenni minna. Mis aga tegelikkuses juhtub, see selgub juba homme.

Ma ei taha enam talve!

Lateko 29.01.2010

Neljapäeval jõudsingi lõpuks talli. Jagasin hobustele veidi leiba, nägin uued jänesepojad ära ja Ilmari hobuse ka. Hobused nähtud läksime teed jooma, edasi poodi ning lõpuks kaera järele. Mõningaseks ajaks peaks sellest kogusest jätkuma. Näidati meile ka suures koguses põldpüüsid, keda linnukoerte treenimise tarvis kasvatatakse. Vot.

Reedel ka tallis. Alustusest kordetasin sporthobust, siis tuli juba hobusedoktor teda üle vaatama, Rosetta sai kiibitud ja Ilmari hobune ka üle vaadatud. Janika andis mulle siis Ilmari hobuse sõita. Kordel venis nagu mingi tatt ja andis Nikile laksu. Sättis end ja tagajalad tõusid ning koer jooksis eemale. Küll teine alles raputas pead ja korraks lonkaski, aga kisa ei teinud. Hetkeks hoidis isegi pead viltu. Natuke kogus end ja hakkas uuesti kordel hobust taga ajama. Selle koera mõistus jäi vist Lätti. Igatahes hobune oli suht mõnus sõita, eest väga pehme, veidi laisk, aga mugav. Õhtul käisime trennis ka. Päris vähe rahvast oli, nagu privaatne saal. Vasak hamstring tahtis kükil krampi tõmmata. Kui tagaõlale hantlitega harjutust tegin, lõin vist abaluud kokku ja lülisammas ka ragises. Juhtub, kui liiga kerged hantlid võtta... Ja kilo raskemaga juba ägisesin viimasel seerial. Õhtul olin ikka superväsinud.

Eile käisin ka tallis. Sõitsin Põdraga, kellest ma aru ei saanud. Koperdas (kabjad vajavad tegemist), eest kakkus traavil, kuigi ma ei ole nii kõva käega, üldse uimerdas ja tundus selline loid. Mõtlen, et hammas või terve lõualuu võib tal valutada, ja äkki sellest see pea viskamine? Ei tea. Või on tal lihtsalt talvest kopp ees ja hobune on depressiivne. Minul igatahes on külmast juba ammu siiber, aga pean edasi kannatama. Üldse ei kannata enam. Põlved hakkavad valutama, jalad külmetavad, nahk on hullult kuivaks läinud. Tahaks juba sooja kevadet, veel parem oleks palmi alla puhkama minna. Teiseks hobuseks võtsin Lapiku, varasemalt olen korra proovinud. Muhe sell, turistikas, ei raiska ülemäära energiat, kuid tema käiguga pole ma veel ära harjunud. Eile oli mul terve päev külm. Alguses külmetasid kodus varbad, siis tallis käed, siis jälle varbad, siis käed, reied nagunii ja ega ma poleks vist tundnud, kui keegi mind kannist näpistanud oleks. Just nii külm oligi. Õhtul käisime Steffis söömas, kes sõi pizzat, kes lasagnet. Ma sõin viimast, ja siis tundsin, et palav hakkab, aga varbad ikka külmetasid. Hmm. Ja pea valutas ka, jälle!

Täna on mul ikka veel kann ja hamstringid ja aduuktorid valusad, ülejäänud lihasvalud on taandunud. Kuna mingit lund sadas ja minul motivatsioon talliks puudus, ei läinudki. K. teatas kurvast uudisest.

Kaastunne V. omanikele.

Massiperiood

Eile ei teinud eriti midagi peale söömise. Mul on viimased paar nädalat vist juba mingi massiperiood, kuig Tallinnas ma õnneks endale magusat ei ostnud kui ehk kolme nädala peale vist 2 hematogeeni, 2 pakki banaanichipse ja 2 Arimexi "Lemmiksegu". Polnud ju veel katastroof.

Mul on ilgelt suur isu rämpsu järele (kommid, präänikud, küpsised) ja ma ei saa aru, milleks ma endale seda sodi sisse ajan. Hämming. Loodetavasti see periood varsti möödub ja hakkan normaalselt uuesti sööma.

Trenni peab ka uuesti minema, kodus võimlemisest jääb väheks.

Eile käisin hommikupoolikul koeraga jalutamas. Mere äärde välja ei jõudnud, kuna koer keeras juba end ümber, et lähme koju, külm on. Mina oleks hea meelega jääle läinud, aga koer ju külmetas. Habe oli tal härmas. Õues oli ju ka mingi -20 ja mingid meetrid sekundis sinna juurde lisada, saab üle -25 kindlasti.

Kui tolmuimejaga ringi mässasin, põgenes koer minu eest. Lapsepõlvest saadik kardab tolmuimejat, ju vast ka põhjusega... Koer on vähemalt õppinud selle selgeks, et ei ründa mind enam, kui füsiopalliga võimlen ja end venitan.

Lõpuks kuulasin ka LAV-st toodud jõulukingitust: DJ Cleo plaati. Kuulatav muusika.

Õhtul küpsetasin kohupiima ahjus, mmm, see oli hea (rosinatuutu ja lahja segasin kokku, rosinaid juurde, 2 muna ja supilusikas tärklist).

Tegelt tahaks juba talli minna, 2 nädalavahetust pole sinna jõudnud ega teagi, kuidas sealne elu veereb.

Tervenemas

Eile sai Tallinnas praktika läbi. Bussiga bussijaama sõites möirgas üks vene naisterahvas kõvasti koledaid sõnu oma kaaslasele. Ja kui nad peatus enne maha läksid, üritas eit veel meest bussi alla lükata :/ Järsku jooks vähem ja elu oleks ilusam?

Kuna eile õhtul end kudenud räimena tundsin, otsustasin täna analüüsi valmis kirjutada ja koos aruandega õppejõule saata. Panin kirja teele, paari tunni pärast meenus, et manust juurde ei pannudki. Osav või mis? Igatahes olin täna kokk-kondiiter-keevitaja st katlakütja-supikeetja ja üritasin oma füüsilise vormi tarvis ka end väheke liigutada. Sõitsin kodus 30min veloergomeetrit, jalg hakkas valutama. Olen seda täheldanud, et parem hüppekas külmade ilmadega valutama kipub. Edasi tegin 25min füsiopallil võimlemist ja viimaseks venitused. Siis tuli tuju suppi teha. Hakkasin aga kapsast, porgandit, sibulat ja kartulit hakkima ning otsisin riiulist spagetid välja. Lihata suppi sai mingi 4 liitrit vist :D Käras süüa küll.

Peale pesu tegin väikese teipimise endale ja nüüd surfasin kiropraktikut. Leidsin, et meil siin 2 tk teoreetiliselt. Peab siis lähemalt uurima, küsivad muidu sama hinda.

Ahjaa, täna oli enesetunne täitsa mõnus :)

Nõme on end üla päeva sitalt tunda :/ Neljapäeval pidin taas oma sõbra Ibumetini poole pöörduma tööl. Ei saa aru, miks see peavalu mind maha ei võiks jätta. Reede õhtul kodus jälle purk lahti.

Laupäeva hommikul oli isegi suht OK olla ja sõitsime Viljandisse. Kui lauda istudes liha, kapsast ja kartulit vaatasin, ajas kergelt öökima. Seega saatsin need edasi. Rahvas muidugi vaatas mind imelikult. Ega ma siis täiesti söömata ei jäänud, võtsin kala ja hapukurki ja kõrvitsat ja muud. Ja siis imestati, et miks ma küll punast veini ei taha juua. Halloo, miks ma peaksin? Kui tagasi koju jõudsime avasin uuesti purgi. Ja kui magama läksin oli ka nagu kergelt paha olla.

Tänane peavalu on ka juba läbi tehtud, mis möödus peale tablette ja väikest tukastamist. Kuid nüüd on ikka enesetunne kehv.

Õhtul tuleb mingi hetk veel Tallinnasse sõita ja enne veel endale pilet hankida.

Oeh, väsinud!