Vahepeal midagi suurt korda saatnud pole. Eelmisel nädalal peale Viljandis käiku jäin tõbiseks. Vaevalt, et sellest, pigem varem kuskilt batsillused või viiruse külge saanud. Karvased ja sulelised ju haigeks jäänud igal pool, kus liigud. Mõne inimese niitis kohe päris nädalaks haigevoodisse. Mul oli lihtsalt kurk valus oma 3 päeva ja suurim sõber nohu naases ka sügistalviselt puhkuselt. Novembris sain tast lõpuks lahti, oli teine ju augustikuust mul igapäevane nuhtlus. Mis seal ikka, külmetuste hooaeg täiel rinnal. Igatahes palavikku ei suutnud välja punnitada, parem ongi!
Trenniga on halvad lood: eelmisel reedel tundsin juba, et kuidagi veider oli. Ja laupäeva õhtul jäingi tõbiseks. Seega sel nädalal trennis ei käinud, loogiline ju. Mida ikka tõbisena sinna ronida, et oma haigust veel pikemaks hakata venitama. Järgmisel nädalal võiks ehk juba naasda. Tööl võimlen ju ikka klientidega kaasa ja kodus tegin ka sel nädalal kaks väikest võimlemist. Räägitakse, et kerge võimlemine pidavat haiguse korral tervist tugevdama. Raske mõõta, kas tõesti paremaks teeb.
Kui viimati tallis käisin, ei saanud tupsuga suurt midagi teha. Sedula oli modelliks uutele tekkidele, päitsetele ja nööridele. Pärast mõtlesin, et läheks tupsuga äkki metsa. No kalpsasime üle suure valli metsavahele, aga kalpsasime taas tagasi, sest tema vajus ju läbi lume :/ No vähemalt sai hobune taas puhtaks kraabitud ning vähemalt rutiinist (karjast) välja.
Viimase kolme nädala jooksul olen end ilukirjanduslikult harinud: V.Hugo "Mees, kes naerab", Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus" läbi loetud ning hetkel loen Gogoli "Surnud hinged". Ei tea, kust mul äkki selline huvi raamatute vastu taas tulnud on. Ime, et 3 nädalaga lugesin üle 700 lk ja praegusest raamatust on juba üle 100lk loetud. Aga lihtsalt meeldib. Viimased paar aastat olen vaid erialast materjali lugenud ja mõne ilukirjandusliku raamatu aastas. Praegu esimese kuuga juba kaks raamatut.
Eile käisime Jaxteri perega Tervises suplemas. Ujusin 10 otsa, sulistasime veidi lastebassus Jannuga, käisin Jaapani vannis hulpimas, Türgi saunas istumas, soolasaunas avastasin, et näpp veidi katki (hakkas teine peale soolaga määrimist kipitama). Ja kuna Jannu juba pestud oli, saigi lõbu läbi. Eks järgmisel korral lähme Jaxteriga siis niisama SPAtama. Tore oli!
Trenniga on halvad lood: eelmisel reedel tundsin juba, et kuidagi veider oli. Ja laupäeva õhtul jäingi tõbiseks. Seega sel nädalal trennis ei käinud, loogiline ju. Mida ikka tõbisena sinna ronida, et oma haigust veel pikemaks hakata venitama. Järgmisel nädalal võiks ehk juba naasda. Tööl võimlen ju ikka klientidega kaasa ja kodus tegin ka sel nädalal kaks väikest võimlemist. Räägitakse, et kerge võimlemine pidavat haiguse korral tervist tugevdama. Raske mõõta, kas tõesti paremaks teeb.
Kui viimati tallis käisin, ei saanud tupsuga suurt midagi teha. Sedula oli modelliks uutele tekkidele, päitsetele ja nööridele. Pärast mõtlesin, et läheks tupsuga äkki metsa. No kalpsasime üle suure valli metsavahele, aga kalpsasime taas tagasi, sest tema vajus ju läbi lume :/ No vähemalt sai hobune taas puhtaks kraabitud ning vähemalt rutiinist (karjast) välja.
Viimase kolme nädala jooksul olen end ilukirjanduslikult harinud: V.Hugo "Mees, kes naerab", Jane Austen "Uhkus ja eelarvamus" läbi loetud ning hetkel loen Gogoli "Surnud hinged". Ei tea, kust mul äkki selline huvi raamatute vastu taas tulnud on. Ime, et 3 nädalaga lugesin üle 700 lk ja praegusest raamatust on juba üle 100lk loetud. Aga lihtsalt meeldib. Viimased paar aastat olen vaid erialast materjali lugenud ja mõne ilukirjandusliku raamatu aastas. Praegu esimese kuuga juba kaks raamatut.
Eile käisime Jaxteri perega Tervises suplemas. Ujusin 10 otsa, sulistasime veidi lastebassus Jannuga, käisin Jaapani vannis hulpimas, Türgi saunas istumas, soolasaunas avastasin, et näpp veidi katki (hakkas teine peale soolaga määrimist kipitama). Ja kuna Jannu juba pestud oli, saigi lõbu läbi. Eks järgmisel korral lähme Jaxteriga siis niisama SPAtama. Tore oli!