Veider maailm

Nonii, laupäeval oli maja sugulasi täis ja sai head-paremat söödud. Jannule toodi lahe mänguasi: "Teeme kalli-kalli", "Sa oled minu sõber", "Punane nina" jne :D No nii nummi, et raske kirjeldada.
Pühapäeval käisin tallis, väikest hobust piinamas. Kordele ja selga. Rekord oli ratsanikuga (ehk minu tonnidega) üks ring kordel traavi. Igatahes võis rahule jääda. Ahjaa, sel ajal jooksis paljas meed mööda. Olgu, trussikud olid siiski jalas, põlv oli marliga kinni seotud ja kõndis-jooksis metsa poole. Veider maailm!
Eile toodi mulle tänuks kommi ja šokolaadi. Õhtul käisime kolmekesi trennis. Oh, seda imet! Tegime Jaxteriga samu asju (v.a kõht, mida mina pallil tegin) ja täna valutavad erinevad kohad :D Täna ma tunnen, et mul on rinnalihased ja kõhusirglihase alumine ja ülemine osa. Muidu on kõik hästi. :D Midagi suurt kurta pole. Inimesed on veidi tõbised, kes juba tervenemas. Täna toodi mulle kaks roosat roosi. Vot.
Tallis oli täna palju rahvast. Vaatasin, et pisim oli jalgupidi Niru kaevatud augus, läksin lükkasin augu kinni ja rikkusin kogu lõbu ära. Ma ei tea, täna polnud mul sellist head tuju lihtsalt. Ponid laaditi just treilerile, veterinaar oli lahkumas. Uued loomad on päris suured, pidavat sõbralikud olema, kuid üks pidi säärt kartma. Mnjah. Igatahes vahetasin riided ja läksin oma suksule järgi. Esijalgadega ikka siputab kui sokipiirist kabja suunas liigun pehme harjaga. Tagumistega on mõistlik. Varustus selga ja kordele jooksma. Teised läksid juba koju, jäin üksi toimetama. Jooksis kordel mõlemat pidi, aga kangutab pead ikka väljapoole, et näha, mis ümbruskond toimetab. Palju ei jooksutanud, sest tuli idee. Panin korde aiale ette, kuna väravat ju pole. Võtsin külgratsmed ära, kohandasin sadulat ja mõtlesin selga minna. Astus eest ära mul ja tahtis nägu sügada. Sügasin tal veidi nägu, panin jala jalusesse ja tõusin sadulasse. Patsu-patsu ja ka parem jalg jaluses. Siis ta tuigerdas veidi ringi, vehkis korraks peaga, ja tuigerdasime platsil veidike tõkete vahel. No ega ta suurt ei keera küll minu märguande peale, aga täna oli esimene kord! Esimene kord, kui läksin üksi selga, ilma, et kordel oleks, esimest korda üksinda lahtiselt platsil. Mõni minut ja aitas, ei maksa üle pingutada, kui kiivrit peas pole. Häbi mulle, aga vahel sellised "enesetapumõtted" juhtuvad ka minu pähe. Täna mul vedas!

Tupsu sai kolmeseks

Eelmisel reedel käisin isegi tallis oma nohu ja köhaga. Sai tupsut jooksutatud ja hüpitatud. Laisk, ei viitsi eriti end hüppeliigutuseks valmis sättida. Üldse uimerdas kordel ja kui selga läksin, hakkas peaga vehkima ja lõi tagant ka ülesse. Egas midagi, uuesti kordele jooksma ja uue ringiga selga, siis toimis paremini. No mis ikka tahta, kui nädalas 1-3 korda temaga ainult tegelen. Kui selle aasta sees käekõrval ja kordel normaalselt toimiks, poleks põhjust nuriseda. Aga peale tööd eriti ei jõua nagu talli. Mnjah.

Nädalavahetusel vegeteerisin põhilise osa. Hinnapommist sain endale tennised ja ketsid. Kogu minu nädalavahetuse aktiivsus. Veidi hale, aga juhtub.

Esmaspäeval käisin hobuseid jooksutamas peale tööd. Tallis oli vaikus, kui uksi lahti hakkasin tegema, kostus seest kuri rotika hääl. No valvurid ikkagi. Esmalt võtsin tupsu kordele. Väljast kordepiitsa haarates selgus selle katki olek. Ei tea, kes seal nii palju mässanud, et ainult pulk järgi. Ja hobust on raske motiveerida pulgaga :/ Muidu teed plaksu ja asi ants. Nii ma siis ise ka jooksin vahepeal korderingis, et hobusel suurem motivatsioon joosta oleks. No igatahes sai hobune veidi vaheldust koplielule. Viisin pussaka tagasi ja võtsin Sedula. Ta jooksis vist mul mingi 10-15min ainult päitsetega kordel. Möksisin kabjad ära ja hobune õue tagasi. Tall lukku ja koju.

Eile oli tupsul sünnipäev - ametlikult siis 3 nüüd. Õhtul peale toimetamisi tallist läbi. Siis muidugi hakkas vihma sadama, mis õnneks möödus ja sain hobustele leiba ja porgandit viia. Sõid isuga. Rääkisin D.ga mõne sõna ja tagasi koju. Päeval peale ujutamist hakkas korralik peavalu, mis peale tabletti siiski täielikult ei möödunud ning otsustasin, et ei hakka hobustega pingutama.

Täna juba kolmapäev, seega kaks tööpäeva veel lapsi ja siis saab neist veidi puhata. Õnnistatud olgu puhkepäevad!

Selles mõttes, et korralik nohu ja ega köhagi häbenemist karda...

Eelmisel nädalal oli tööd küllalt nagu iga nädal. Eelmisel laupäeval jõudsin isegi ratsutama ja Eeposest pilte ka teha.
Eile oli veider päev: jube raske oli olla, pea valutas ja uimane. Ja nii mul tuligi uni juba pool kümme :/ Ega siis tuligi magama minna.
Täna oli tööl ka kuidagi väsimus kallal. Õhtul käisin tallis. Tahtsin tupsut võtta koplist, aga ta kõndis eest ära. Sedula tuli ise minu juurde ning võtsin hoopis ema nööri otsa ja siis tuli tütar ka kohe. Nujah. Sedula kabjad näevad halvad välja: kuivusest rabedad. Seega tegin kabjad puhtaks, et asja lähemalt vaadata. Tõmbasin kaks naela välja, kolmas ei tulnud. Tangidega "hammustasin" veidi esikapju ja raspeldasin ka. Tagumised said kobedaks, esimesi on vaja veel lühemaks võtta. Möksisin rasvaga kokku ja tegin väikese sõidu. Üllatavalt hea oli, arvestades, et sel aastal kolmas sõit. Praktiliselt korralikus trennis oli hobune viimati kahe aasta eest. Paremast jalast jookseb hästi suurel ringil, vasakust vajub sisse ja tempot ei jõudnud ka enam hoida. Aga ma olin rahul. Täna läksingi talli sellepärast, et tahtsin ratsutada. Tupsu seljas kõlkumist ei saa ju ratsutamiseks nimetada.
Veel kolm tööpäeva jäänud.

Neli nädalat tööpostil siis juba. Aeg läheb päris kiirelt. Hommikul tõused vara, veidi unine, tööl mässad lõunani on kõik norm, peale lõunat läheb kuidagi raskeks. Tunned, et väsimus tikub vägisi ligi ja kui lõpuks koju jõuad, ei viitsi enam midagi teha. Trenni pole miljon aastat jõudnud, aga energiat pole. Loodetavasti hiljemalt septembrist saab uuesti raja peale tagasi!

Üleeile jõudsin isegi õhtul end talli vedada, tupsu vajab ju ikkagi tegelemist. Üritasime siis korderingil miskit korda saata, ega ta algul väga matsu ei jagaud, miks ta ei või J. järgi kõndida ning hoopis korderingil peab koos ratsanikuga kõndima. Väike traavisamm tuli ka, no mingi 5 sammu :D Tegi mulle veidi naltsi ka: traavis vehkis tagujalgu ja tõmbas pead alla, aga noh, ratsanikuga ei jõua ta veel kepsutada :P

Eile käisin ka tupsut kiusamas, seekord abistas I. No täna läks veidi ladusamalt juba korderingil liikumine. Pärast võtsin hõbedase hobuse, kes kordel algul rahmeldas ja korra põlvili käis. Ratsa vingerdas ja sahmis. No mis sa ikka tahad, kui hobune oli viimati aasta eest paar korda sadulas. Traavis hakkas juba veidi mõikama, galopis kihutas igaks juhuks niisama ja rohkemat ta ei jõudnudki. Polana ja Ladar said ka D. ja I. poolt sõidetud ning päev korras.

Eilsel Tätte kontserdil oli meeletult rahvast! Ulme, et nii palju Vallikääru üldse ära võiks mahtuda. Jaxter ostis kaks plaati ka. Mõnus ilm ja mõnusad laulud ning poole 12 ajal sai lõpuks koju ja lõpuks magama. Kuna viimasel ajal muud ei teekski...