Läbi!

Jah, lõpuks jõudis ka minu jaoks see päev. Nüüdsest saan ma uhkusega öelda, et ka mina olen kõrgelt haritud :D

Eile käisin juuksuris veidi oma kiharaid korrastamas. Villa heiet sai ka üks suur tokk võetud. Õhtul käisin trennis ja tegin üle miljoni aasta kükki. Vot siis.

Täna magasin kuidagi kaua. Unenägu oli ka veider :D Igatahes lõunast siis talli. Esmalt võtsin Sahara, asjad selga ja kordele. Jooksis mul ca 40min ning siis plaanisin selga minna. Ma ei imestagi, et ta väga vaimustuses polnud, et ma sadulaga tahtsin selga minna. Ta jooksis täna esimest korda sadulaga kohe normaalselt. Ja täna oli siis kolmas kord sadulaga kordel joosta. Teisel korral veidi tuuritas, kui jalused vastu sadulat peksid, ma ei tõmmanud algul isegi jaluseid alla. Ikka tasa ja targu. Igatahes sai siis sadul ära võetud ning kõhutasin tema rahustuseks veidi seljal ning järgmisel korral siis juba korralikult seljale istuma. Algselt tõmbas krampi, aga suht kiirelt oli tal juba savi. Tegime mõned sammud ka ning lõpetasime ära. Vot selline loom siis!

Järgmisena võtsin ruuna. No küll poiss alles kappas! Boksis pidi magama jääma, aga nii kui platsil sadulasse istusin tuli loomal elu sisse. Traav oli väga aktiivne ja galopis võttis isegi tuure ülesse :D Seega on tal tervis päris hea :) Paar hüpet tegin ka, kuna ei suutnud uskuda, et see loom ei hüppa! No täna hüppas küll neid madalaid ilusasti ja korjas jalgu. Saa sa siis aru :D

Kolmandaks oli must suur mära. No temalt ei lootnud ma midagi. Veidi kordet ette, sammu ja traavi ning oligi kõik. Homme on ehk parem. No 12 päeva seisnud ka teataval põhjusel, seega pole mul midagi kommenteerida rohkem. No seda võin öelda, et oma tagumikku ei teadnud ta küll kuhu ikkagi panna: siia ja sinna ja muudkui sirtsutas boksis. Ja Azartase poole tõmbas ka ühe korra, haha.

Eile käisime öösel poodlemas, kuid midgi ikkagi ei saanud. Rimi oli ainus väärt pood kaubanduskeskuses, kust üldse midagi osta oli (jäätist) :D Siis sai ringi tiirutatud ja niisama chillitud, kuni E. tuttav tuli. Vahtisime äikest ja kuulasime müristamist ning nautisime vihma ladistamist autost. Igatahes päris hea, kui kesklinnas tuhkrud ringi jooksevad :D Ja väikest siilipoissi nägime ka kui linna poole liikuma hakkasime ning rebasest ei räägigi :D

Täna lõhkusin kitarrikeele ära. Oli vist vihje, et K., ära hakka uuesti mängima!

Muidu üritan ikka edasi areneda imikute motoorika vallas ja niisama lahe olla :D

Järgmisel reedel saabki läbi, uskumatu!!!

Tehtud!

Eelmisel nädalal käisin E-L Reius. Päris tihe graafik, kui pole ammu korralikult käinud. Päevas ca 5h tallis olla kujunes väga tavapäraseks. Sai erinevate hobustega sõidetud ning üldse end lahedalt tuntud. Hea oli pingevabalt lihtsalt olla ja loomadega tegeleda ning mitte koolile mõelda.

Pühapäeval olin kodus ja muud ei teinud kui ainult sõin. Laadimispäev või nii.

Esmaspäeval sain siis retsensiooni kätte. Kõlas päris hästi see ning seega ei pabistanud. Õhtul käisin veel saalis.

Teisipäeval närveldasin ja kirjutasin oma kaitsekõne ja meisterdasin slaide. Selgus, et tolle päeva kaitsjatele polnud hea päev. Ma juba olin sisemas nõustumas D-ga. Teised ütlesid muidugi, et ära pabista, mõtle, et töö on tehtud ja kool saab läbi. Hea öelda, ära mõtle sellele.

Igatahes eile siis peale veerand 7 start Tartu poole. Esimesel tunnil oli kõik ladna, sõin ja siis tundsin, et närv tuleb sisse. Viisin enne veel oma õpilaspileti ära ning siis ühikasse. Olime esimesed, kes kohale jõudsid. Pole ka ime, sest kell polnud veel pool 9. Sirvisin korraks oma kaitsekõne ja siis hakkas ka juba rahvast tulema. Kell 9 hakkas siis pihta. Juhendaja tuli ka kuulama. Igatahes keps värises all. Ulme, pole nagu nii hullult närveldanudki vist. No eks see eelmise päeva tulemuste pärast rohkem. Esmaspäeval oli mul kõik hästi ja mõtlesin, et lähen teen asja ära ja kõik. Aga seal seistes võttis tõesti jala värisema ja sõnad tulid ka vaevu suust välja, slaide tahtsin ka kiiremini edasi lasta kui tekst järgi oleks jõudnud. Irw, tol hetkel küll naerma ei ajanud. Igatahes tuli aeg retsensendi küsimusteks ning siis läks mul see närveldamine üle, vastasin ka komisjoni esitatud küsimustele ning enesetunne läks tõesti paremaks. Lõppsõnas sai tänuavaldused öeldud ning oligi läbi! Lõpuks sai tagasi publiku sekka istuma ja oma kuivavat kurku niisutama. Nüüd tuli veel üle 4h tulemusi oodata ning kui komisjoni esinaine neid ette luges - ei suutnud ma uskuda, et A sain. Ulme! Ja kaks A-d tuli veel. Vägev!

Lõpuks sai sööma ning algas autosõit kodu poole. Viljandist ostsin endale preemiaks uue kaska. Õhtu sai veel kohupiimakooki söödud ning kodustele mitte täielikku tõde räägitud...

Täna sai jälle tallis käidud. Rosetta sõitis lõpuks oma uude koju ning ma sain Sahara ette võtta. Täna tõmbasin jalused alla. See hobune on koolitamise koha pealt nii mõistlik! Omad kartused on tal endiselt, aga mis ratsavarustust puudutab, on ta küll supertubli!

J. tuli ning võtsime trakeeni ja poni. Ma sain poni, kes otsustas minu alla peaaegu ära surra. Täna oli nii lämbe ning oli arusaadav, et tal on raske. Ma muutusin juba pahaseks, sest isegi stekiga märguandmine ei muutnud teda elavamaks. Õnnetu loom oli ta täna. Tegin lõpus veel galopiletõste mõlemast jalast ja jalutasin väheke. Tõin ta siis sisse ja andsin peotäie uut müslit. Muidu on loom supernunnu, suur sõber ja vahva, aga ikkagi, mul pole temaga klappi ja väga ei viitsi ka jännata.