Avasta Eestimaad tuuril

Kolmapäeval käisin Tartus juhendajaga kokku saamas. Selleks tõusin kolmveerand 6, et 6.45 bussiga Tartu poole loksuda. Paar tunnikest arutasime ja korrigeerisime ning sain juba lõunase bussiga koju hakata tiksuma. Bussis sai G. jutustatud peaaegu terve tee ning koju maandusin peale lõunat. Siis tegin viimsed parandused tööle ja vajasin veel abikätt lehekülje nr sättimisel. No peale kella 22 sai see valma, aga interNETU taaskord. Jaxter oli nii hea ja sõidutas mu siis enne kella 23 sinna, kus ma wifit sain kasutada ning enne kella 23 sai töö juhendajale saadetud. Me olemegi normaalsed, et käime öösel autoga sõitmas, et saaks netti!

Neljapäeval aitasin Jaxteril korterit küürida ja viimseid asju kolida ning lõunast olime tagasi. Tegin viimsed parandused ja printisin oma töö mitmes eksemplaris välja ning portfoolio materjali ka. Linnas sain kahes erinevad kohas töö köidetud (esimeses kohas polnud lihtsalt kõvaköidet). Ja kohe nii kerge hakkas!

Eile siis viisin oma töö ära, nii, et täielik luuser polegi :D Igatahes peale töö esitamist läksime poodlema. Kaups, Tasku ja viimaks Lõunakas. Esimesest ja viimasest poest ostsime isegi asju. Ma sain endale kolm jalanõu paari. See läks küll edukalt :D Tagasiteel hüppasime Anttilast ka läbi, aga seal polnud nagu midagi.

Täna jõudsin sel nädalal esimest korda talli ja kohe hommikul. Mitte ainult mina üksi ei imestanud, mis mind nii vara talli ajas. Igatahes sai suur mära kordele. Edasi proovisin uut ruuna. Ilusa välimikuga raudjas, ja tema võimas kael! Vahva loom. Ja siis võtsin tupsununnu koplist ja kraapisin puhtaks ja jooksis mul ca 20min kordel ja paar minutit harjutasime käe kõrval jooksmist ning aitas tänaseks. Edasi ootas teda ussirohi ja J., kelle vastu oli vaja väänlema hakata. Tegelikult polnud tal häda midagi, lihtsalt oli vaja lolli mängida ja pead lakke visata ja silmi punnitada ja tagurdama hakata. Natuke kraaklemist ja asi sai tehtud. Natuke otra talle ja viisin tagasi koplisse. Ja tänaseks aitas hobustest.

Homme siis juba teised hobused teises maakonna otsas koos K.

Läbikukkumine

Reedel pea valutas, aga talli läksin ikkagi. Sahara oli esimest korda kordel sedelga, külgratsmete ja esikaitsmetega. Võttis seda kui elu loomulikku osa ega punninud vastu. Aga peavalu ei läinud ikkagi üle.

Laupäeval oli suht OK olla ja käisin rauakangutamist vaatamas ja pildistamas ning pühapäeval Viljandis. Jälle pea valutas terve päeva.

Täna hommikul maili vaadates läks tuju sitaks, läksin hoopis trenni. Jalg valutas. Trenni sain tehtud ja tagasi koju. Parandasin ühte peatükki ning saatsin juhendajale tagasi. Peab vist Tartu minema :/ Eriti nõme on see, et ma ei saa hetkel rohkemat kasulikku nagunii teha töö jaoks enne kui vastust ei tule :/

Ikkagi jookseb mul kõik kokku, väike lootus juba oli, et ehk saan tehtud...

Ja nüüd on tunne, nagu seest keeraks...

Jälle nädal möödas. Eelmisel nädalavahetusel sai hobuseid erinevates mõõtudes nähtud nii Toris kui Reius. Seega üle pika aja üks väga hea nädalavahetus. Uskumatu, kui viitsimatuks ma muutunud olen. Minu suurim kirg oli mulle täiesti ükskõik. Võib olla selle tõttu, et otseselt kindlat hobust ju enam pole, nad lihtsalt tulevad ja lähevad. Vahel isegi nii kiirelt, et ei jõua arugi saada, kui hea mõni hobune võis olla. Pühapäeval jõudsin isegi jõusaali ka, oh seda imet.

Esmaspäeva õhtul sõitsin juba Viljandisse, tegin neile väikese üllatuse. Teisipäeva hommikul sõitsin maraton-ettekannetele. See pole normaalne, kui istud kella 8.15 poole 18ni ja kuulad, kuidas nokitakse kirjutiste kallal. Ära oli see ju vaja teha. Siis pidin niisama jobutama kuna järgmine buss kodu poole läks alles 18.50. Se päev kammis kõik segi.

Kolmapäevane trenniplaan läks eelneva päeva nahka, kuna lihtsalt poleks jõudnud midagi teha seal :/ Ja nii ma siis istusin ja kirjutasin pea terve päev jälle oma tööd. Õudne.

Täna siis käis Jaxter külas ja peesitasime rõdul ning J. viitsis mu tööd lugeda ja veidi parandada. Aitäh, J.! Hommikul pesime koos autot ja enne käisime veel poes ka. Pärastlõunal maandusime tallis. Tallis õnnestus kolm arabsikut korda teha: kaks käisid pesus ning üks sai oma salgu-saara-staatusest lahti ja uued patsid pähe. Pessu ei hakanud tiinet looma pressima enam :P Päris hea oli jälle tallis olla ja sunduseta lihtsalt tegutseda.

Ja nüüdseks on ka DT juhendajale saadetud ja loodetavasti ei tule sealt väga hullu tagasisidet...ega ei viitsiks küll uuesti hakata asju tegema ju! Ja endiselt on minu jaoks ühe looma surm hämmingut tekitav, et mis siis tegelikkuses ikkagi juhtus?

Baz Lurhman - The Sunscreen Song on endiselt nii hea

Eilne viimane päev sai läbi ja jõudsin isegi koju päevitama. Lebotasin rõdul, no nii palav hakkas, mitte, et mul palju riideid seljas oleks olnud. Idee oli tööd kirjutada päikese käes, aga ekraanilt on päikesevalguses ikka raske midagi lugeda. Koera kammisin ka ja veidi sai mängitud. Üllatus, käisin trennis. Ei teinud jõudu, vaid hoopis aeroobset: sõudeergomeeter + velo otsa. No ma ei tea, veevõttis ojadena jooksma. Peale trenni jalutasin ägeda seljavalu käes vaevlevat inimest teipima ja oligi juba kell pool 22 kui koju jõudsin.

Tänane päev suutsin vist 2h päikese käes olla. Kirjutasin praktika dokumentatsiooni lõpuni ja saatsin ära, püüdsin veidi tööd kirjutada, pärast mingi 50min niisama vedeleda kuni kopa ette viskas see palavus. No ootamatult 26 kraadi viskab ikka rivist välja küll. Kuna mul kõik materjal nüüd töös kirjas on allikatest, peangi asuma arutelu kirjutamise kallale. Miks ma küll vaimustust ei näe endas? Tuli hoopis tuju kaerahelbeküpsiseid teha ja tegingi. Nämmnämm. Umbes poolteist tundi tagasi tuli tahtmine ratsutama minna. Kuna arvuti taga istumisest juba kopp ees kergelt. No bussiga ei viitsind minna ja autojuhti pole ka veel koju tulnud. Peale kella viit hakkas aga taevas tumedaks minema ja paduvihma alla tulema ning müristama. Kallas ikka korralikult. Enne alustas mu vasak põlv tuikamist. Tegelikult oli ta mul eile ka väheke valusavõitu.

Ega asjad eriti muutunud polegi. Endiselt on kopp ees, aga sinna ei saa midagi parata. Tööga olen eelmise nädala algusega võrreldes kõvasti kaugemale jõudnud. Talli jõudsin ka kogemata eelmisel laupäeval. Kraapisin Saharat veits ja sai mõni pilt ka tehtud.

Eilne päev kadus kuidagi ära, aga ma ei imesta kui nii palju arvuti taga istuda. Õhtuks oli kapsa tunne ning lebotasin lihtsalt teleka ees.

No tänane tööpäev algas ootamatult. Ümberkorraldused olid toimunud, saadeti mind hoopis teise inimese juurde ning homme on ka terve päev täis lapsi. Pärast tänast kuidagi tekkis veidi mannetu tunne laste koha pealt...

Aga vähemalt füüsilises mõttes aktiivne päev oli: jala koju, koeraga jalutama ja õhtul veel E. ja L. väike ring värskes õhus. Natuke kirjaneitsit üritasin ka mängida, et eneseanalüüsi kirjutada, päris valmis ei viitsind tehagi. Aruandes tegin ka parandused, aga töö kallale ei jõudnudki täna.

Selles mõttes, et elu läheb edasi! Iseasi, kuidas...

Selleks aastaks sünnipäev möödas. Õnntilusi sai palju, süüa sai, juua sai, peole läksime ka, aga see olla pettumus. Klubis oli nii vähe rahvast ja 2.30 pani DJ pillid kotti ja tuli pandi põlema, et marss, koju, kõik-see-mats! Mnjah, enivei.

Nädalavahetusel sai veel külalisi vastu võetud ja tallis käidud. Isegi hobuse selga ronisin :D Hea nali, polnud juba 3 nädalat ratsutanud. Uutel loomadel pole viga 5-aastaste kohta. Närvikavad korras. Ja jälle oli üks nädalavahetus läbi.
Esmaspäeval hakkas viimane täispikk nädal. Midagi erilist ei teinudki rohkem.

Eile sai veidi tulevikust räägitud, et koht oleks ju olemas. Aga eksisteerib probleem: see ei motiveeri mind üldse oma tööd kirjutama. Õhtul käisime E.-ga kinos, sai väeheke naerda ja pärast Selvekast odavalt head kohupiima ostetud. Turvamees A. mind vaevalt ära tundis.

Täielik luuseritunne on. Üldse ei taha midagi teha, väsimus, trenni pole ka jõudnud juba 10. päev. :/ Täna hommikul isegi oli plaan, pakkisin hommikul koti kokku, aga päeval hakkas "tööl" pea valutama ja olemine läks sandiks. Ikkagi võtsin tableti ära kodus. Enne lugesin veidi oma tõlgitud materjale ja peaks ühe peatüki jagu siis kokku panema, vist. Aga ma ei saa ikkagi aru, miks see koht mind ei motiveeri?!? Oskab keegi sellele vastata? Vaevalt, sest isegi mina ei suuda sellele adekvaatset vastust eneses leida. Kurb ju, kui see, mille poole pürgid enam üldse ei motiveeri asja lõpuni viima...

Loomapoes oli ka ainult ühte sorti tsintsude sööta: väike pakk maksis 97 eeku, masendus tuleb peale.

Järgmise luuseri postituseni!