Eelmisel laupäeval käisime siis E. TIHSil. Vahva oli, nägime vanu tuttavaid, ilusaid hobuseid ja saime mõlemad "argipäevast" välja. Tagasi koju saime 23 paiku.
Pühapäeval tegelesin FT asjadega, sorteerisin ja otsisin. Kodust kaugemale ei jõudnudki.
Esmaspäeval algas siis lõpupraks. Sealne tegevus on tavalisest kiirem ning päris ära harjunud ma veel pole. Inimene harjub kõigega, küll varsti omaks saab.
Kolmapäeval käisin trennis. Mingid naljakad tüübid olid seal, kes tagareit olematu raskuse tegid. See selleks. Igatahes enesetunne oli hea. Neljapäeval enam mitte, rind ja selg oli ilgelt valusad. No tegelikult oli see ette teada, kuna trenn on mul ju üldse ligadi-logadi jaanuarist saadik. Jaanuari keskel jäin haigeks ja pole end rea peale saanud, veebruar-märtsi algus olid lootust andvad, jõudsin isegi 2 korda nädalas. Aga massaaž küpsetas mu päeva lõpuks nii ära, et ei olnud minust asja. Käed on ka lõpuks taastunud: pöidlad ei valutagi enam. Mnjah.
Reedel sai trennis käidud. Rind oli ikka puha taastumata kolmapäevast. Hm, see on see kui trenni ei tee. Õhtul üritasin veits artiklitega tegeleda.
Täna siis jõudsin talli. Ilm oli superilus ja soe (12+). Plats oli jama, seetõttu kordetasin Saharat põllul. Jooksis kenasti, ei trüginud väga sisse. Reageeris adekvaatselt suulisele käsklusele. Jooksis vast pool tundi, millest viimane 10 jalutas. Väljas arvas ta, et võiks üle sopase raja hüpata. Enne platsile minnes, tahtis mulle hirmust selga karata. Juhtub ka parimates peredes. Varbad said mul märjaks. Hea, et mingid lisasokid ja jalanõud veel tallis olid. D. tuli ka üle pika aja uuesti ratsutama. Ta sai Põdra, K. oli just Lapikuga lõpetanud, ma võtsin Hiltoni ning K. kordetas Azartast. Hommikul sõitis J. Parisega ning kordetas Amadeot. Et sisukas päev. Sedula jäi küll näppimata, aga mis seal ikka. Tõime hobused sisse ja koju tagasi.
Mnjah, lõpetasin viimase FT artikli (neid ongi mul vaid mõni). Edasi peaks järgmised ette võtma, aga tead, ei viitsi ju! Nüüd sõin just ligi 80g valget šokolaadi (mustikatega) tee kõrvale, polegi valget šokolaadi vist juba mingi 5 aastat poest ostnud. Tegelikult seda ma ju ka ei ostnud, kingituseks sain. Ja õues sajab padukat.
Iseenesest saab eluga veel hakkama.
Paris 


