Eile käisin tallis. Peale kella 10 juba, eriti varajane. Põder oli J. bronnitud, üks päev isegi tegi edusamme pärast tunniajast jamamist. Mitte ainult minule ei tundu, et ta ei taha ratsanikuga koostööd teha. Igatahes sai hobune eile 2h sõitu, ulme, ma poleks viitsind, aga J. viitsib. Nojah, J. leidis ka aega Põtra ja J. juhendada. Seda oleks pidanud juba ammu tegema, mina sain vaid kurta, et ma ei saa aru, mis temaga teha tuleb. Võiks öelda, et loom tuleb ära väsitada, et ta lihtsalt sulle vastu ei punniks. Hmm. See selleks. Samal ajal kordetasin araablast. No selle hobusega mul ka klappi pole. Igatahes näivad me tunded vastastikused, ma olen tema jaoks vaid mingi sügamispost või midagi, aga kordel jooksis küll pikalt ja ei siblinud tühja nagu ta kipub tegema. Selga polnud plaaniski minna, uut traumat pole ju lähiajal vaja. Tahtsin Sedulat võtta, aga laideti idee maha. Pole ju müügihobune, sellest poleks kasu. No see võttis väheke kulmu kortsutama, ma tean, et see oli siiski pool naljaga öeldud. Tegelikkuses varsal jalg katki ja pole mõtet teda solgutada ja teda toas hoida - see tekitaks mõlemapoolse paanika loomadele. Väsimusest kargas peast idee läbi, et las see ratsutamine jääb: nagunii ei oska, kindlat hobust pole, külmast ja niiskusest on kopp ees ning kogu aeg olen väsinud. J. pakkus mulle üht last kantseldada, suveks oleks vanus ka juba õigel maal. Aga mis laste kantseldaja mina ka olen?

Igatahes viskasin veel veidi s*** ja lõunast ometi koju ära.

Õhtul suutsin ühe artikli ära teha ja maja koristada. Vähemalt polnud terve päev mõttetu.

Praeguseks hetkeks on 4 artiklit läbi uuritud ja oluline tõlgitud. Ise ka imestan, et nii produktiivne suudan olla. See on vist selle nädala hiilgemoment. Talli ei viitsindki minna. Ülla-ülla, õues on libe ja märg ju! Öösega kaotas kasvuhoone oma pooled katuseklaasid :/ Hommikul tuli üks korrakas lahmakas alla ja klirises põrandale. Natuke hirmus.

Nüüd on jälle mingi laiskus võimust võtnud ning ei viitsi enam tõlkida.

Homme uus nädal ja uued mõtted.

Eilne päev möödus ka väsimuses, sain küll töö juures kiita, aga kui päev läbi sai, olin kergendatud. Täna hommikul sain kliendilt roosi tänutäheks. Päris tore :) Peale lõunat sain ilusa sõnumi. Viimane klient oli paras pähkel. Hea, et tööpäev jälle läbi sai.

Kodus viskasin katuselt trepile kukkunud lund ära. Ja õhtul oli õlavööde päris hullult pinges. Tegin sooja ja venitust ning läks paremaks.

Ja kes nüüd mulle massaaži teeb? Ees on kaks puhkepäeva, mida kavatsen nautida!

Palju õnne, Eesti!

Pühapäev kadus kuskile ära ja talli ei jõudnudki.

Esmaspäeval siis uus päev uues kohas. Hämmingut tekitav. Meil tekkis kerge pettumus ja hämming, kidas 23min peaks ära masseerima. Aga küll aeg õpetab seda meile. Tutvusime majaga, mis oli suur. Saime varakult tulema ning kappasin kiiresti kodu poole ja sain autoga talli. Alustuseks võtsin Põdra, kes oli omas mullis. Ei tulnud meil välja see üksteisemõistmine. Kaks korda suutis peaaegu sirgelt taandada, need olid tema tipphetked. Siis oli juba aeg trennihobune võtta. Mulle jäi siis Azartas. J. võttis suure halli ja M. ja A. olid juba ponidega platsil. Azartas avastas maailma ja kui olin sadulas paar sammu suutnud kõndida ühe jalusega, otsustas tema uutele külalistele rodeot demonstreerida, mina seljas. Ja hetke pärast olin mina külili lumes ja hobune pani kiirelt külalistega tutvuma. Kargasin kiirelt püsti ja sain hobuse uuesti kätte ning läksime talli kordele järgi. No kui loom tahab joosta, siis las ta jookseb ringiratast. Igatahes trennis sai hobuse väheke paremini töötama küll. Kavalette suutis lõpuks korralikult joosta, algul puhises ja puikles mul. Hüppama ei hakanud, kuna pole temaga kordagi seda harrastanud. See lõbu on vaid J. olnud. Ja kuna ta vastik oli ning mina rohkem kukkuda ei tahtnud, siis hüppasid teised. A. pani poniga süsteemi teise takistuse ees peakat :/ See poni oli tal üldse kuidagi laisavõitu oma koibade korjamisega, ju oli väsinud. Ponid tulid ju pika maa läbi sügava lume trenni. Ja pärast pidid veel koju tagasi matkama. Õhtul kustusin kiirelt.

Eile siis oli sebimist palju. Joosta edasi tagasi üldvõtmega, mis ust ei avanud. Ja käisin siis kolm korda üldvõtit küsimas vist admistratsioonist. Ulme. Peale tööd väike shopingutuur koos K. ja J. Kodus sõin kõhu täis ja viskasin lebosse, uni niitis jalust juba kaheksa ajal. Ulme, kui väsinud ma ikka olin. Igalt poolt oli valus kui magama läksin.

Täna siis molutasin niisama või noh puhkasin. Käisin tallis pildistamas, pühkisin talli põrandat, isegi see oli valus. Vasak külg on peale esmaspäevast matsu valus. Pikali asendist ülakeha tõstmine on raskendatud valu tõttu, st kõhulihaseid ei saagi teha ja kerepöörded ka valusad. Invaliidi tunne on. Õlavööde ja selg ja kael paremalt poolt ka valusad. Selle peale öeldi mulle, et ise oled nii kaua sõitnud ja siis kukud hobuse seljast alla. Hoidnud jalgadega ümber hobuse kinni! Need sõnad tulid inimese suust, kes ise istus viimati hobuse seljas, kui oli alla 10 aastane vist. Igatahes K. käis täna ülaatusesinejana tallis ja jäädvustasin ta ka pildile :D

Homme tuleb uus päev täis edasi-tagasi jooksmist ja masseerimist.

Tartus sai edukalt ära käidud ja oma arvestatud kätte saadud. Siis käisin endale teipe ostmas. Ja mind tabas üllatus: toodetakse ka tibukollast ja rohelist. Ma võtsin oma lemmikvärvi (sinise) ja tibukollase. Ahjaa, 5EEK kallimaks läinud rull. Raamatukogu ees küsis seltskond arheoloogiatudengeid mult küsimusi, millele ma vastata ei osanud. See selleks. Kasulikke raamatuid polnud ning surfasin andmebaasides ja laadisin paar artiklit alla. Hetkel on kaks isegi kasulikuks osutunud. Ei viitsinud seal kaua passida ja tagasiteel jätkasin M.Raua raamatu lugemist. Hommikul oli kohati veidi häiriv osasid lõike lugeda, aga siiski kannatas.

Reedel oli mingi peetis ilm. Tuiskas ja värki. Ei tahtnud üldse talli minna. Seega sai kodus toimetatud ja tõlgitud ja hoopis jõusaalis ära käidud. Õhtul kinos "The Book of Eli" ära vaadatud, õhtul naiste suusavahetusega sõidu algust (kuni Kiku katkestamiseni) jälgitud ja unele ära.

Täna siis taaskord peetis ilm: jube külm. Majast pole välja läinudki, sest lihtsalt ei taha! Ilm.ee andmeil 14 miinust liita 9m/s tuult = -26kraadi. Halloo, loogiline, et ma majast ei välju, kui mul juba toas olles varbad külmetavad, kuigi kaks paari sokke jalas. Täna hommikul oli all siiski soojem kui eile hommikul (14,5kraadi). Hmm. Talvest on kõrini, aga ilmataat seda ei mõika ning laseb aga edasi. Aga raamatu sain läbi.

Kõigest on kopp ees. Tahaks puhata ja mängida ja terve olla!

Esmaspäev läksin kohe peale "tööd" trenni. Tegin siis ülakeha päeva, kangile ligi ei pääsenud kuna mingid noored mehehakatised olid seal juba järjekorras, seega võtsin trenažöörid ette. Koju sain normaalsel ajal ja õhtul Kiku sõitu vaatama. Vägev naine, et peale pausi kohe hõbeda koju tõi! Ahjaa, S. helistas, et talle võistluste pilte saadaksin.

Teisipäeval siis viimane päev. Viisin kommi ka ja astusin peale kella 15 majast välja. Säästust miskit süüa ja bussile. Koeraga tegin ka väikese jalutuskäigu mere äärde, katlasse tuli ja pesema. Siis otsisin kapist sobivad riided selga ja jäin E. ootama. "Vilde tee" oli täitsa vahva. Sai raha eest küll ja veel naerda. Nägin mõnda tuttavat ja istusime hr linnapeaga samas reas. Korraks isegi tema kõrval. Seekord lindistati kolm osa ning poole 23 ajal loeti üritus lõppenuks. Kodus tegin sooja piima meega, kuna kurk oli terve päev valus olnud. Ja teleka ees tuli kiirelt ka juba uni.

Täna sai kauem magada. Ajasin end umbes poole 9 ajal püsti. Kütsin ahju, lõpetasin ja printisin praktika asjad, lugesin/tõlkisin ühe artikli. Pea oli kuidagi uimane ja otsustasin hoopis värske õhu kätte minna. Riidesse pakkisin end muidugi ikka korralikult. Esmalt sõitsin veidi Latekoga, aga ta ikkagi lonkab, galopis hoiab veel eriti jalga :/ Oma järge ootas kolm päeva puhanud Põder. Oli tunduvalt rõõmsam, kui laupäeval, kuid ilge kaelkirjak ja kõõrkaelne ka veel takka otsa. Pea vaatas tal kogu aeg paremale ja jooksis ainult paremas paindes. Ja kuulsin nii paljut, et Lateko läheb varsti meilt ära, V. võtab ta oma hoole alla ja viib teise valda ära. Eks see uudis väheke ootamatu oli minu jaoks, sest algul pidi ikka hobune suveni meile jääma ja siis ära müüdama. Nüüd puhuvad hoopis teised tuuled. Põder on ju ka müügis ja eks ühel päeval, arvatavasti kevadel, pakitakse ka tema treileri peale ja sõidutatakse Soome ära. Eks tal seal parem olekski, kui normaalse sõitja alla saaks, areneks hobuseks!. Rosetta, Poni, Azartas ja Lapik võiks juba Soome ära minna. Oleks rahu majas. Amadeo läheb vist järgmisel nädalal Nuiakale, K. ja I. pidid seal müügivideosid treima, ikkagi 150 sõitnud hobune. Vot.

Homme pean vara tõusma, mis mulle ei meeldi. Tartu vajab külastamist. Tegelikult ma ju üldse ei viitsi!

Jälle üks nv hobuseid

Sassi võistus 14.02.2010

Reedel oli tööl suht lebo ning kella 14ks olin juba tallis. Sõitsin Põdraga. Panin kannused, kuna stekki kardab paaniliselt ikka veel, kumm oli ka peal. Ja täitsa asjalik sõitmine tuli. Hobune tundus rõõmus ja galopis liikus isegi elavalt, mitte ei surnud kohe välja. Väga mõnus oli! Rosetta läks mul pärast kordele jooksma natukeseks. Ei tahtnud kaua väljas külmetada ja vahetasin soojad riided selga ning vaatasin, kuidas J. hüppas poniga ning varsti sain koju.

Laupäeval koristasin veidi hommikul, siis bussiga talli. Võtsin alustuseks Põdra. Janika tegi tähelepaneku, et hobusel on lümfisõlmed paistes. Ja ratsutamisel oli seda ka tunda, et hobune oleks nagu väsinud ja ei jõua joosta. Seega ei sundinud teda ka eriti. Uus ratsutaja tuli. Talle anti alustuseks Lateko, kes talle väga meeldis. Uue ringiga võtsin Azartase, kes paaniliselt traktorit kartis ja lihtsalt pürssis mul edasi ja ma pidin end seal seljas segamini loksutama, kuna lampi mult alt tahtis ära hüpata galopis. Siis kui tema juba rahulikumaks jäi (kuna traktor lõpetas lume lükkamise), ei jõudnud minu selg enam tema seljas loksuda. Täisistakut on vaja teha, sest J. pole seda temaga teinud. Ma siis üritasin väheke, veits parem kui eelmisel laupäeval. D. võttis lapiku, kes arvas, et ta ei taha ratsutada ja ei lasknud teda selga. Hobused tallis sain D-ga koju.

Täna siis hommikul peale võimlemist ja hommikusööki Sassi talusse võistlusi kaema. J. võistles poniga edukalt: said 5. koha esimeses sõidus. M. võistles teises sõidus ja said vist ka esikümnesse. Seega kordaläinud päev: eesmärk sai täidetud (puhas sõit). Ma üritasin pilte teha, S. tahab mult pilte ja ajakirjanik tahtis ka (dikteeris veel, mida tema tahab...). Eks paistab, kas midagi PP-s ilmub või mitte.

Aga varbad külmusid mul küll täna ära ja tervest päevast seismisest on selg ja põlved ka veidi imelikud.

Blah, eile oli luuserdamispäev. Tööpäev oli pikk, palju kliente, palju rääkimist. Kokkuvõtvalt väsitav. Pidin bussipeatuses külmetama ja bussi ootama. Kui viimases peatuses tõusin, et maha hakata minema, siis mingi mees vahtis mind sellise pilguga, et kuhu sa nüüd enda arust lähed. Oleks tahtnud talle öelda, et mida sa passid! Aga ei öelnud. Jalutasin külmetades ühe peatuse jagu koju. Igatahes koju jõudes oli mul nii külm, et pidin sada asja selga ja jalga panema. Väsinud olin ka. Seega tegin peale õhtusööki väikesel diivanil uinaku. Üritasin end võimalikult kokku pakkida, et soojem oleks. Pärast oli kange olla, aga mis seal ikka. Trenni ei läinudki.

Täna hommikul kustutati tuli ära, kui ma duši all olin. Hästi. Hommikusöök läks mul metsa, mingi prääniku isu tekkis juba hommikul, kahtlane. Bussis nägin K., kes trenni läks. 3 min -10ga väljas bussi oodata tekitas minus taas külmumise tunde. Prrr. Tööl sain lifti nuppu vajutada ja juhendaja töökaaslased soovitasid mulle lifitga sõitmist ja kaardimänge. Need on elementaarsed asjad, mis seal omandada tuleb. Päev oli lühike, bussidega koju sööma, riideid vahetama ning härra Põtra jooksutama. Latekot sai ka väheke jooksutatud, aga ta on kordel ilge juust ja ei viitsi ju lihtsalt joosta.

Vähemalt eneseanalüüs on peaaegu valmis...

Uus nädal jälle. Eile hommikul nägin bussijaamas nr 6-le astudes H. Töö möödus suhteliselt kiiresti. Õhtul 18.20 startisin bussiga trenni poole. Tegin mõõduka trenni: jalapressil panin 90kg peale ja säärt tegin 20kg lihtsalt liigeste liigutamise mõttes. Pausid olid lühikesed, et normaalsel ajal lõpetada, kuna bussiliiklus pole just väga kiita: jääd maha, pead pool tundi ootama.

Täna lgas päev teises hoones ning lõunast peamajja tagasi. Ja sai tund varem läbi. Minule sobis ning suundusin linna. Maximast söögipoolist ka ja koju. Koer kannatas isegi täitsa mereni jalutada ja veel rihma otsas sikutada koju minnes.

Ülaselg on ikka veel nädalavahetuse tsuksimisest valus.

Homme pikk päev ja õhtul peab end veel trenni vedama. Ohjah, väsimus! Ja neelata on kahtlane.

Katus sõidab

Azartase tänased trikid

Jälle üks nädalavahetus läbi. Reedel oli täitsa ilus ilm ning läksin otse töölt talli. Sai siis üks hobune sõidetud. Õhtul laadisin pilte albumisse. Väsimus oli.

Laupäeval sain varakult talli. Esmalt võtsin Lateko, kõik oli normaalne. Rahvast tuli juurde. Võtsin järgmiseks Põdra, ei olnud normaalne. Tahtis kakelda. Vehkis peaga, eest pehmeks ei saanud teda. Kui pärast kordetamist selga läksin, peksis hobuse süda kiirelt ja hingamine oli ka kuidagi lõõtsutav. Stekki kardab, hakkas veel rohkem pablama, kuigi ma ei puutunud teda sellega ühtegi korda. Taandamise asemel teeb mingit oma asja kõveras asendis. Keeruline. Galopis jookseb vabsee nagu kraana... Hobune tundus kuidagi õnnetu, läksime siis hobustega põllule kablutama. Tundus, et pilk läks veidi erksamaks, aga galopis pikendust ikka ei tulnud. Venis nagu tatt. Lõpetasime ära ning hobused said tuppa. Märad olid aga samal ajal koplis nöörid/traadid maha jooksnud ning suur hall arvas, et ta peaks ka oma koplist üle hüppama ja suurde koplisse kablutama minema. Nii tore, nii tore. Üritasime siis kätte saada halli. S*** ei andnud end muidugi kätte. Nii ma siis sumpasin üle põlve lumes edasi ja tagasi nagu mingi tropp vilistades. Märad ja hall jooksid pead laiali otsas mööda koplit. Ma hingeldasin ikka korralikult. Lõpuks õnnestus mul ta kätte saada ja korde külge panna. Halleluuuujaaa! Ja siis sumpasime sügavas lumes koplist välja ning hobune läks kordele jooksma. Selline asi ajab ikka närvi mustaks küll. Pühkisin põrandat, viimastele veel heinad ette ning kõik hobused tuppa ja koju.

Õhtul käisime E. ja K. linnas. Teatrikohvikus tundsin mina ainukesena Priit Loogi ära :)

Täna taas varakult tallis. Esimeseks sai siis Azartas võetud. Peale kordet lasi kenasti selga, aga kui kavaette pidi jooksma, lõi kiiks pähe ja tegi mingit omaloomingut, kuidas latte ületama peaks. Hea, et pärast teist korda selga jäi, sest lumme kukkuda oleks ikka külm olnud. Jeebus küll, kõigil katus sõidab. Väike paus ja järgmised hobused. Lootsin, et äkki on Põdral rohkem mõistust ja ta ei kakle minuga. Algus oli isegi paljutõotav kummiga. Kuna laisk oli, sain steki kätte ja siis läks kõik jamaks. Vehkis peaga, ise pinges, no mul läheb ju ka siis alaselg kohe pingesse :/ Ma ei tahtnud kakelda, üritasin heaga, et ei sikutaks teda ülemäära suust ning kui tal juhe kokku jooksis tegin peatuse, taandamist proovisin ka, lõpuks isegi pakkus mulle õiget liikumist. Galopis oli jälle kraana. Ma ei oska temaga midagi peale hakata :( Selg oli ka mul peale sõitmist kange. Viimaste hobustega läksime hoopis metsa jalutama. Tundsin, et ei viitsi enam platsil ringi tiirutada.

Peale rasket päeva tallis kulus saun marjaks ära. Nüüd ootavad veel venitused tegemist. Pildid said ka üles laetud.

Homme uus nädal ja uued raskused.

Ühistransport on minu sõber

Hommikul kohtasin bussis klassivenda, rääkisime paar sõna ning mina väljusin bussijaamast, et järgmise bussiga edasi liikuda. Tallinna mnt väljusin ja hüppasin Säästust läbi, et teed osta. Mul oli lihtsalt üle poole tunni vaba aega enne tööd. Kui tagasi bussikasse jõudsin, sõitis just nr 6 ette. Tänane päev oli lühike ning enne kella 14 sain juba vabaks. Nr 13 sain Tallinna mnt ja nr 15 kesklinna ja trenni. Tegin kuukaardi ära, kuigi tahtsin 10 korra kaarti. A. oli ka saalis ning trenni jätkudes ilmus ka M. sõudeergomeetrile, telestaar (Jaxter teab :D). Jamps lugu on aga selles, et jõudu oli vähe. Peale tagaõlga küljele sirgete kätega lendamist tundsin, et ei jõua ning peale kangiga, mis tundus eriti raske täna, biitsepsi piinamist hakkas hoopis ranne valutama. :/ Sangad jätsin tegemata, kuna ei tahtnud seda 10kg oma jonnivale randmele haaramiseks anda. Koju jõudsin poole 17.

Kokku sõitsin täna siis 6 erineva bussiga. Mulle meeldibki bussiga sõita!

Algas veebruar

Esmaspäeval alustasin uues kohas. Vaatasin ja üritasin end ümber häälestada. Eks natuke tõsisemaks võttis, kuna ikkagi teistsugune keskkond. Õhtul tegin eksprompt ostu: ma tahtsin juba sügisel neid saapaid, aga tonnat polnud nõus nende eest välja käima. Praegune hind oli palju sobivam ning olen oma ostuga rahul.

Teisipäeval pidin hommikul hoopis teises hoones olema ning sealne nähtu oli juba karmim. Tegelikult kurvem. Olgem ausad, kui ikka inimene millesti aru ei saa, midagi teha ei taha ning lihtsalt "on", siis milleks peaks personal nii palju vaeva nägema, kui see isegi omakseid ei koti? Päeva teine pool läks edasi peamamajas. Sain ise juba tegutseda.

Enne koju minekut hüppasin Maximast läbi, aga tee jätsin ikkagi ostmata. Hmm, dementsus pole ju nalja asi. Kodus väike söök, asjad kokku ja linna tagasi. Esmalt raamatupoest läbi ühte raamatut lappama ning siis juba alakeha treenima. Naljakas, jälle mingid sellid vahtisid. Ja rahvast oli ka palju. J. kohtasin ka saalis. Trenn oli täitsa hea isegi, kuigi enne kodust lahkumist vaatas peeglist suht haige nägu vastu (silmaalused olid mingid imelikud). Jalapressil tegin 12 seeriaid 70/90/95/100kg. Pole paha. Abduktorid on ka adduktoritest tugevamaks saanud. Vasakusse reide tahvad kangesti krambid tulla, seekord esiküljele. Kuid jamps tunne tekkis alaselga pärast 4 seeriat seljasirutusi pingil, õigemini peale selja venitust. Siis lõi kohe sellise "magusa" närvivalu vasakule poole nimmepiirkonda. Oleks paremale poole löönud, poleks ma eriti imestanud. Lausa nii valus oli, et kui üritasin varbseinalt kõhulihaste pinki lahti kookida, ei saanud seda tõstagi. Aga õnneks läks väänamiste ja rippumisega üle. Lõpp hea. Ahjaa, üks saali külastaja tegi põlve sirutust ja siis venitas peale harjutust hoopis tuharaid. Mis sest, et ta tuharalihast kordagi teinud polnud, aga mida ka mina tean, eks.

Täna hommikul alustasin ühes linna otsas ja õhtul lõpetasin võimelmise teises linna otsas. Päris väsitav oli. Täna oli minu jaoks tegus päev, sai ise kõvasti tegutsetud. K. tegutseb ise!

Aga mul on vasak triitseps valus. Kes ütleb, millest? Homme on siis plaan peale tööd kohe trenni minna. Mis aga tegelikkuses juhtub, see selgub juba homme.