Jõulud läbi

24. detsember olin köögitoimkonnas ja tegin oma esimese kohupiimakoogi. Ja täiesti söögikõlbliku veel! :D Söömapidu kestis edasi. I jõulupühal Viljandis. Õhtul sealt tuisuga tagasi tulla oli vastik, oleks võinud kraavi sõita, kui tee kõrval oleks kraav olnud.

II jõulupühal jõudsin talli. Vihma sadas ja mina piinasin poni. Lõpuks olime mõlemad märjad. Kuni riided kuivasid, tegin paar boksi puhtaks, vedasin heina ja üritasin vahelduseks kasulik olla. Õhtul oli söömapidu finišijoone lähedal. Jõusaali jõulud, kolmas päev kerge alko. Ok, kolmas päev oli sama kogus, mis kaks päeva kokku. See selleks. Pühapäeva hommikul koju magama.

Eile siis lõunast talli. Kaklesin poniga. Ei saanud aru, mis tal viga oli, kui selga läksin, tõstis nokka ja viskas tagant ülesse. Siis kepsutas veel kerge tagumikuga. Ühe korra tegi mul veel väikese capriole ning üleüldse ma vihastasin ta peale. Isegi poni kohta sõitis tal katus liiga palju. Galopis pea alla ja tagant ülesse. Ma loobusin temaga edasi kaklemast ning andsin ta edasi. Ise läksin võtsin hoopis Sousti. Temaga ei pea kaklema ning ta ei jonni. Uuel aastal sõidab oma uude kodusse. Treilerikaaslaseks poni. Õhtul tundsin, et selg on valus ja vasak trapetsi ülaosa ka. Ega ratsutades tervemaks ei õnnestugi saada. Õhtul tabas mind ootamatult suur väsimus.

Täna üritasin teadusartiklit tõlkida, kole kaua aega võtab see :/ DT ei liigu üldse kuskil suunas. Vähem kui poole aasta pärast peab valmis olema, aga mul jääb enivei materjalist puudu hetke seisul. Peab vist akadeemilise võtma, et ehk selle ajaga tehakse teadust juurde sellel teemal...

Lõunast taas tallis. Tõin Põdra tuppa ning kui boksi panin, avastasin tema kõrva küljest ämblikuvõrguga kuivanud kärbse. Nii suur loom, et haarab laealuse kaasa. Alguses väike maniküür esikapjadele, külgratsmetega kordele ja siis sõitma. Vahepeal oli päris vahva juba sõita. Mõni hetk isegi ei jooksnud pea pilvedes. Pärast tegin Azartasele kordet ja siis oligi juba öö väljas.

Aga üldiselt on tallis hetkel liiga palju hobuseid. Uuel aastal on kohe kaks vähem, aga siis ootavad uut kodu 6 müügihobust (olgem korrektsed: siiski viis hobust ja üks poni). Üks inimene käib ratsutamas, mina vahel kõlkumas, treenerit ka pole ja õues on talv.

Trapets on ikka valus, üldse olen väsinud. Võimlema peaks, tõlkima peaks, aga tahaks hoopis niisama lebotada.

Tunnistan end süüdi viimase Kalevi kommi söömises.

Tallielu

Caesar oma aedikus

Paarisrakend

Ponil oli hea meel, et välja jooksma sai ;)

Rosetta ja Põder mässamas

Iluspoiss Sausis

Eepos lumes hullamas

Jõulukuul

Täna tegin endale jõulukingituse ja olen rahul. Mulle meeldib. See pole nii silmatorkav, aga siiski teistsugune, sest sellist pole mul kunagi olnud.

Linnas Jaxteriga shopingutuuril olles nägin Stenkut ja sain soovida talle rahulikke jõule, sest ilusaid jõule soovida...see oleks irooniline olnud. Saime lõpuks isale ka kingituse ning poest süüa. Kodus jäi vaid kingitus ära pakkida. Ja tuli tuju retseptides surfata. Surfasin ja leidsin paar retsepti, mida peaks lähitulevikus ära proovima. Tuleb poodi minna koostisaineid ostma ja see asi ära teha.

Ootan juba homset, sest siis saan oma elegantsete sõprade juurde. Vaieldamatult elu armastus, sest nendega on alati hea. Seal olles tunnen rahulolu ning ainult nemad suudavad mind läbi aastate õnnelikuna hoida. Ma ei kujutagi enam elu ilma nendeta ette. Ja nii hea on oma käed nende sooja laka alla panna!

Areng

Trenni koha pealt olen ma viimased kaks nädalat näinud isegi mingit arengut. Mõned raskused on suuremaks läinud. Ega asi oligi kuidagi pikka aega ühel joonel kulgenud. Täna ületasin ka end, et suutsin isegi 35kg kolm kordust rinnalt üles lükata. 40kg on veel vara, sain vaid abiga ta üles punnitatud. Aga kust see jõud küll tuli, ei oska öelda. Isegi õlga suutsin läbi suure pingutuse 5kg teha, müstika.

Lõuna ajal käisin tallis pilte ka tegemas ponist. Ilm oli suht jama: lund sadas ja mul hakkas külm. Pildid laadisin albumisse.

Vaatasin pilte reedesest õhtust ja veendusin, et pean ikkagi uue tumedama peitekreemi muretsema, see näeb liiga valge fotodel välja :/ Välk peegeldab lausa tagasi sealt pealt. Kahju, kallis kraam oli. Peab selle kellelegi maha parseldama nüüd.

Aga lubatud pilt siis:

Esimesed jõulud

Eile saabusin peale poolt 14 talvisesse Pärnusse. Viimati siin käies polnud lund ja olid plusskraadid. Sõitsin ühistranspordiga koju, mis oli väikeseid kõvasti rääkivaid lapsi täis, keda kasvataja vahepeal manitses. Kodus tervitas mind koer. See oli mõnus. Oma reisikotte ja teisi asju lahti pakkida ei olnud mõnus. Tülikas isegi, aga muidu poleks ma ju oma tuppa äragi mahtunud, kuna voodi oli kilakola täis.

Õhtul oli tibudega kokku saamine, mis lükkus üle tunni aja edasi. Kuidagi elevil olek, heaolu tunne. Polnud ju nii kaua juba kolmekesi linna pääl käinud. Vaatasin ukse tagant, et liiga vale auto on ukse ees: hõbedane Audi. Aga selgus, et roolis oli täiesti oma blondiin ja tagaistmel oma punapea. Ok, mahagon ;) Linna sõites märkasime üht neidist, kes juuste lehvides jooksis väljas miinus 19 kraadiga! Prrrr, külm. Sõitsime Campasse, kus talvekarvaga krevettidega kaetud pizza haises lauanurgal. Kris muidugi sõi sõda :D Vaikne oli, hea oli rääkida ja naerda. Vanu ratsutajaid meelde tuletada. Jõuluteema jooksis ka läbi. Edasi sõitsime jõulutulesid otsima. Tiirutasime ja veendusime, et jõulutulesid ei ole. Kõik lambid olid vist kuusel ja Rüütli tänava raagus puudel. Aga tiirutasime veel edasi, tegime pilte. Kris tegi meile ülihead kingitused. Pildi lisan sellest homme ;)

Ma usun, et me kõik tundsime vanadest aegadest puudust! Kui sai väljas söömas ja pildistamas käidud ja niisama nalja tehtud! Oi, kuidas ma teid ikka armastan, mu ilusad naised! :*

Jah, esimesed jõulud olid mul eile. Teised jõulud võiksin vabalt vahele jätta ning kohe uue aasta vastu võtta. Uue aasta vastuvõtmise plaane mul pole. Kui kellelgi midagi head pakkuda on, andke tuld!

Täna hommikul saadeti mulle facebooki mind üllatav kiri. Tegelikult ma ju teadsin, et ta müügis on, kui sobiv hind öeldakse...aga ikkagi lõi pahviks.

Peale lõunasööki läksin kahe jõuluvanaga shopingutuurile, mis kujunes väsitavaks edasi-tagasi jooksmiseks. Pool sain kätte, teine pool saabub ehk teisipäeval. Lubasid mulle helistada, kui kaup kohal.

Jõumehe cookied läksid untsu: rosinad kõrbesid ära, maitse polnud suurem asi ja rasvased ka. Aga positiivne on see, et nüüd ma tean, et selle retsepti järgi ma neid enam ei tee :)

Aga kes ütleb mulle, miks ma unes Märjamaal bussist välja astusin ja enam koju ei saanud?

Jõuluvanad igal pool

Aga ma nägin täna sinise mantliga karkudega jõuluvana. Tegelikult oli ta lihtsalt üks valge habemega papi. Ja enne seda tundus mulle, et nägin autoroolis valge habemega naist (loogiline seletus oleks, et naisel oli valge karvane sall kaelas...).
Kaubamajas lasti jõululaule ja rahvast oli palju. Juba peale kolmandat poodi tundsin, et ma ei jaksa rohkem kõndida, hommikul möllanud väsimus tuli tagasi. Rahvas poodles ikka korralikult. Ma ka üritasin, aga välja kukkus ikka kehvasti, sest midagi sellist, mida kohe peaks ostma, nägin vaid ühes poes. Nii see riiulilt minu omandisse saigi, kuni jõuludel selle edasi annan.
Ja nüüd ootan ma kahte päkapikku Aafrikast. Pikk ootamine on veel ees. Neegerpäkapikkude saabumine tänase õhtu jooksul on tõenäolisem, kui jõuluks koju toodav kuusk. Vot. Kuusepuu teema on aktuaalne, kuna Kris rõõmustab juba selle mõtte üle, et hakkab oma koju toodavat kuuske ehtima. Ei tea palju sel aastal kuuskede röövraieid sooritatakse?
Aga siiski on õues liiga külm, et Mustamäe teedel uisutada!